Kõrgete riigiametnike palkade määramise aluseks

Kõige suurem palk olgugi riigis peaministril. Tema peaks nagu vastutama ja muret tundma paljude asjade eest. Senini pole ta sisuliselt vastutanud mitte ühegi asja ega pahanduse eest.

Lugupidamisest presidendi suhtes võiks ka presidendipalk olla võrdne peaministri omaga. President ju mingi olukorra parandamiseks-muutmiseks mingit õigust ei oma, seega ei saa ta ka mingi vea või eksituse eest vastutada. Ta on lihtsalt üks tore inimene, kes nagu esindab Eesti riiki pidulikel puhkudel. Presidendiproua ehk esileedi on ka tore inimene ja see on formaalselt vajalik ametikoht. Tema kasutuses võiks olla ka riigi kulul sõiduauto koos autojuhiga. Kuid selle auto maksumus olgu maksimaalselt 200 000 krooni, mitte aga 900 000 krooni, nagu praegu.

Ülejäänud kõrgete ametnike ja riigikogulaste palk peab olema allapoole vähenev. Ka riigifirmade juhtide palgad ei tohi ületada peaministri palka. Samamoodi ka Eesti Panga juhtide palgad peavad alluma Riigikogu otsusele. Eriti suur korralagedus valitseb Eesti Energia juhtkonna palkade määramisel - hiljuti lahutati jaotusvõrgud iseseisvaks riiklikuks äriühinguks, mille juhatuse esimehe palk on 90 000 krooni.

Rahva õiglustunnet on aastaid riivanud riigikogulaste palk, eriti veel selle sidumine riigi keskmise palgaga. Juba see keskmise palga väljaarvutamine ja määramine pole veel õiglaselt paika pandud.

Lõpetuseks küsiks valitsuselt: millise seaduse alusel on määratud riigifirmade juhtidele sellised kõrged palgad, mis ületavad peaministri palka? Kes otsustab nende palgamäärad?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 78-aastane pensionär Varblast, Pärnumaa

Jaga |