Igaühe armee

ALLAN ALAKÜLA,      30. november 2005



Kohustusliku väeteenistuse pooldajad ja selle lõpetada soovijad võtavad debatis kõik eelduseks, et kaitseväe peamine missioon on Eesti territooriumi relvadega kaitsmine relvastatud vaenlase sissetungi vastu. Kutselise väe pooldajad toovad veel lisaks välismissioonide rolli, millega me väidetavalt tagame ka endale vajadusel sõjalise välisabi.
Sellisest ohupildist jääb täielikult välja Eesti sisemine stabiilsus ja terve rahva valmisolek mis tahes kriisisituatsioonis õigesti käitumiseks. Ühe või teistsuguse kaitseväe puhul rahast rääkides unustatakse see, mida rahas mõõta ei saa, kuid mis ometigi tegelikult tagabki meie riigi turvalisuse.
Esiteks on kohustuslik kaitsevägi oluline ühiskonna sotsiaalse integratsiooni vahend. Eesti on sotsiaalselt ohtlikult lõhenenud ja kohustusliku ajateenistuse kadumine süvendab seda lõhet veelgi. Lasteaiad, koolid, vaba aeg, arstiabi on meil niikuinii juba eraldanud meie napilt üle miljonilise rahva noored kastidesse, millel omavaheline läbikäimine samahästi kui puudub. Kaitsevägi oleks koht, kus nad vähemalt kordki elus on kõik võrdsed ning ajavad üheskoos Eesti asja. Sotsiaaldemokraat Sven Mikser on aga üks aktiivsemaid ajateenistusest loobumise propageerijaid.
Oluline on ajateenistuses toimuv rahvuslik integratsioon. Venelasi praagitakse aga praegugi kutsealuste seast välja, sest kehtivat mingi (suuline?) norm, millest rohkem ei või muukeelseid Eesti üksustes olla. Kui pidada kaitseväge muuhulgas integratsiooni asutuseks, on tegu meie potentsiaali laristamisega. Oma vene kroonu kogemuse põhjal ütlen, et muukeelsetele sõduritele treenimiseks piisaks suurepäraselt ka riigikeelt soravalt valdavatest ohvitseridest ja allohvitseridest.
Praegu võetakse kaitseväkke ainult Eesti kodanikke. Miks mitte ei võiks sinna võtta kõiki Eesti alalisi elanikke? Kui mitte otse lahingüksustesse, siis tsiviilkaitselise loomuga õppesse kindlasti. Neid on Eesti ühiskonda integreerida vaja veelgi enam kui juba Eesti kodakondsuse saanud venelasi. Igal juhul on selle kontingendiga tegelemata jätmine tunduvalt suurem julgeolekurisk kui nende kaitseväe süsteemi kaasamine.
Üldine ajateenistus kätkeb endas tohutu potentsiaaliga koolitusvõimalust. Isegi vilets ja logisev Vene kroonu oli koht, kus praegugi suur osa Euroopa teedel vuravatest Eesti kutselistest juhtidest sai näiteks oma autojuhiload. Miks ei võiks meie poisid saada juhilube Eesti kaitseväest?
Kaitsevägi võiks kindlasti saada kohaks, mis annaks kõigile Eesti noormeestele elementaarse põhja arvuti kasutamiseks. Formaalselt mõistagi sõjalisel otstarbel. Aga ka selleks, et kaasaegses e-ühiskonnas nagu võrdne võrdsete seas toime tulla. Kas või selleks, et tõesti olla võimeline osalema e-valimistel. Vaatamata sellelegi, et oravast kaitseminister Jürgen Ligi on ajateenistuse jäik vastane.
Ja iseenesest mõista võiks Eesti kaitsevägi olla koht, kus kõigile ajateenijatele tagataks inglise keele miinimum. Lisaks käskudele ka elementaarne olmekeel. Kuna koolisüsteem seda kõigile ei taga, ongi kaitsevägi sobiv lünkade täitmiseks.
Üldine ajateenistus on oluline rahva tervisele. Kaitsevägi on koht, kus normaalse rezhiimiga saab mõne kuuga treenida suurtes poistes harjumusi, mida kodu ja kool pole suutnud kasvatada. Mina meenutan tänagi tänuga Vene kroonust Tapalt Groznõi kehakultuuritudengist seersanti, kes teiste seas kümmekond eesti tudengipoissi igal hommikul palja ülakeha ja kirsadega korralikult jooksma pani. Rahva tervise huvides on kindlasti lubatud ka mõned sundvõtted.
Need olid vaid mõned ühiskondlikud funktsioonid, mille täitmiseks üldine ajateenistus sobib. Kui riigikaitse rolli käsitletaks meil puhtsõjalistest ülesannetest laiemalt, poleks kindlasti ka mingi probleem anda sellesse valdkonda ühisest rahakotist tunduvalt rohkem kui 2% meie sisemajanduse kogutoodangust. Siis poleks see Eesti ühiskonna jaoks mahavisatud raha. Kui aga jätkub jutt ajateenistusest loobumisest ja kaitseväe roll ühiskonnas taandub pelgalt Washingtoni ja Brüsseli käsulaudade täitmisele, on isegi selle kahe protsendini jõudmist üha raskem kaitsta.

KESKMÕTE:
Kaitsevägi oleks koht, kus vähemalt kordki elus on kõik võrdsed ning ajaks üheskoos eesti asja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (40)