Euroopa Liit ja Eesti iseseisvus

SIIRI OVIIR,      23. juuli 2003

Euroopa Liit JAH

1991. aasta 20. augustil sai Eesti taas iseseisvaks. Olime seda soovi kandnud südames 50 ikestatud aastat. 1992. aastal võtsime rahvahääletusel vastu oma põhiseaduse, mille esimene paragrahv rõhutab riigi suveräänsust, sätestades, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatud ning võõrandamatud.

Täna oleme Euroopa Liiduga liitumise lävepakul ja kui eelnevatel aastatel olime uhked, et Eesti on eurokõnelustel esirinnas, siis nüüd on rinda siginenud hirm iseseisvuse ja sõltumatuse kaotamise ees. Kuulda on ka lausa vihaseid süüdistusi vabatahtlikust suveräänsuse loovutamisest.
See on inimlik - me ei taha jälle oma riiki ja iseseisvust kaotada. Kuid vahel on
"hirmul suured silmad". Kui napib objektiivset teavet, võetakse appi vanarahva tarkus - parem karta kui kahetseda.

Kas Eesti säilitab riigina Euroopa Liidus iseseisvuse

Õigusteadlaste hulgas on tänapäeval palju arvamusi teemal, mida 21. sajandil majanduse ja poliitika üleilmastumise tingimustes tähendab mõiste "iseseisvus".
Kas ühishuvide (keskkond, kaubandus, transport, inimõigused) koostöös lahendamine rahvusvaheliste lepingute abil kaotab riigi iseseisvuse või hoopis kindlustab seda. Eesti Vabariik on ühinenud oma sajakonna rahvusvahelise lepinguga nii kaubanduse, õiguskaitse ja sotsiaalvaldkonnas kui muul alal. Ühinemine on kandnud eesmärki oma riigis teatud küsimusi edukalt lahendada.
Toon näite: Riigikogu ratifitseeris Euroopa Nõukogu sotsiaalharta, järgnevalt allkirjastati Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks. Viimane ei dikteeri meile, kuidas peame oma riigis sotsiaalkindlustusalase seadusandluse tegema, kuid näeb ette ühe kohustusliku normi, s.o minimaalse pensioni suuruse 30 tööaasta eest.
Pensionäride elujärje parandamine ei ole meie noores riigis olnud esimeste prioriteetide hulgas ja ma pole kindel, kas eelnimetatud sätte toeta oleks otsustatud 1. juulist pensioni baasiosa tõstmine. Inimese heaolu arendamine on Euroopas prioriteetne.
Euroopa on ainuke kant maailmas, kes peab kinni sotsiaalse heaolu mudelist.
Siinkohal võiks retooriliselt küsida, kas sellised sätted on Eesti riigi vaenulikud?
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid tuleb meie globaliseeruvas maailmas täita niikuinii. Küsimus on selles, kas tahame ise otsustajate ringis olla, kui neid kehtestatakse.
Arusaam suveräänsusest ei ole 21. sajandil enam sarnane arusaamaga suveräänsusest 16. sajandil, mil selle kontseptsioonile pani filosoofilise aluse Jean Bodin.
Ja selle alusel on õigusteadlaste arusaamas kujunenud konsensus, et ELi liikmesriigid ei ole liitununa oma suveräänsust mitte loovutanud, vaid tegu on jagatud suveräänsusega ehk siis suveräänsusega, mida teatud valdkondades teostatakse koos.
EL ei ole riik, see saab funktsioneerida ainult liikmeriikide kaudu ja kuigi enamik riike on liitumiseks kohendanud oma põhiseadusi, ei ole ükski riik oma suveräänsust ELile delegeerinud. ELi õiguskord ja konstitutsiooniline pädevus ei ole suveräänne, vaid tuleneb liikmesriikide poolt talle delegeeritust ning oleneb liitunute tahtest.

Nii Soome, Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa kui teisedki ELi liikmesriigid on tänaseni iseseisvad riigid. Ühinedes ELiga, ei delegeeri ka Eesti oma suveräänsust liidule. Eesti jääb iseseisvaks riigiks.

Euroopa Liidu õigus versus Eesti õigus

Meile teeb muret ELi õiguse ülimuslikkus liikmesriikide seaduse üle. Kui see oleks tingimusteta nii, siis oleks tõesti meie sõltumatus ja iseseisvus sõnakõlks.
Möödunud aasta 18. detsembril võttis Riigikogu vastu põhiseaduse täienduse, mis sätestas, et Eesti võib kuuluda ELi Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtetel. Teisisõnu - ELi õigust rakendatakse Eestis vaid meie põhiseaduse aluspõhimõtetega kooskõlaliselt. Aluspõhimõtted tulenevad põhiseaduse preambulast ning esimesest ja teisest peatükist. Nendeks on inimväärikus, sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtted, vabaduse, õiguse ja õigluse põhimõtted ning Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Meie põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuolus oleva ELi õigusakt ei rakendu Eestis (Riigikohus teeb vastava otsuse õiguskantsleri avaldusel). Järelikult on ELi õigus ülimuslik ainult siis, kui see vastab meie põhiseaduse aluspõhimõtetele. Mis saaks meil siis selle vastu olla!
Otsustame kõik koos 14. septembril põhiseaduse täienduse vastuvõetavuse.

Lõpetuseks - Euroopa Liit ei ole iseseisev monstrumriik, mis teised riigid koos nende iseseisvusega alla neelab. EL moodustati eesmärgil edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Selleks aga on paremad võimalused just riikidevahelises ühistöös.
Nagu me kõik, pole minagi nõus Eesti kui iseseisva riigi kadumisega, kuid leian, et Euroopa Liidus säilub Eesti iseseisva riigina.

Nagu me kõik, pole minagi nõus Eesti kui iseseisva riigi kadumisega, kuid leian, et Euroopa Liidus säilub Eesti iseseisvus riigina.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)