Edgari comeback! Rahvamassid tervitasid 20. augustil Vabaduse väljakul Edgar Savisaare vägevat tagasitulekut

Rõõmsameelseid inimesi tuli päikesepaistelise Vabaduse väljaku poole suurte hulkadena igast suunast. Raske oli pääseda sinnapoole teel olnud ühissõidukite peale. Kogu väljak ja Harjumäe nõlv sai kaetud inimestega, kes lehvitasid sinimustvalgeid lippe.

Vaatepilt meenutas Rahvarinde aegu. Või vähemalt taaselustas tolleaegset ühisolemise hingust.

Rohke osavõtt kinnitas rahva usku linnapeasse, vaatamata sellele, et peavoolumeedia on Savisaart samahästi kui minevikumeheks pidanud. Kuid temasarnased, väga tugeva tahtejõuga ja sisemise põlemisega inimesed on võimelised, vaatamata saatusehoopidele, jääma iseendaks ja kiirelt naasma igapäevaellu.

Kinnitust sai ka veendumus, et Eesti populaarseim partei Keskerakond suudab ainsana kõnetada niivõrd suuri rahvahulki, hoolimata sellest, et peavoolumeedia on Keskerakonnale juba aastaid kuulutanud kadu.

Savisaar: halvaga me ei kavatse leppida!

Ratastoolis linnapea tarbeks oli Vabaduse väljakule pandud kaldtee, et ta pääseks lavale rahvast tervitama.

„Me oleme jälle koos Vabaduse väljakul, nagu 24 aastat tagasi, kui me Eesti vabaks võitlesime. Ja nagu kuus aastat tagasi, kui me Vabaduse väljaku uueks ehitasime. See väljak siin on justkui meie rahva südametunnistus! See on iseseisva Eesti riigi suurim ja kaalukaim mälestusmärk!“ ütles Savisaar.

„Ärgu enam keegi kahelgu, et Eestist saab jälle riik, mida tahavad ning suudavad hoida ja kaitsta kõik meie inimesed. Ärgu olgu kahtlust, et meist saab jälle avatud maa, kust minnakse vähem, kui tullakse. Ärge kahelge, et meist saab jälle maa, mis hoolib oma lastest, et meist saab rahvas, kes vaatab julgelt tulevikku. Meile on seejuures toeks meie elavad mälestused ja usk oma riiki, mis kandis Rahvarinde võidule veerand sajandit tagasi," kõneles Savisaar.

Tema sõnul meil on, mida möödunud aegadest meelde tuletada. „Nii head kui ka halba! Hea üle rõõmustame, halvaga aga ei kavatsegi me leppida! Selle teeme ümber. Sest Eesti väärib paremat!“ märkis Tallinna linnapea.

Tallinnalt Eestile

Ühtlasi rõhutas Savisaar Vabaduse kella olulisust: „Tegelikult sündis meie vabadus 20. augustil siin – Vabaduse väljakul. Seda meenutagu meile Vabaduse kell, mis näitab kaht aega – üht, mis kuulub kõigile, ja teist, mis mõõdab meie vabaduseaja kestust. Mitte asjata ei kanna Vabaduse kell pealiskirja „Tallinnalt Eestile“. Meie iseseisvus algas augustis 1991 siit!“

Savisaar palus rahval alati meeles pidada, et Vabaduse väljakul seistakse pühal pinnal, vabade inimestena ja vabatahtlikult, ja et nüüd on taas kätte jõudnud aeg tõusta ning oma vaba tahet oma riigi parema tuleviku nimel ühiselt näidata.

Edgar Savisaar oli aastail 1990–1992 Eesti peaminister. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti taasiseseisvumisest. (Üks loodetud poolthääletajaist söandas jätta hääletamata.)

Esimesena maailma riikidest tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island.

Tallinna linnapea koos Jassi Zahharoviga juhatas sisse Vabaduse väljakule kogunenute ühislaulu „Jää vabaks, Eesti meri!“.

Taasiseseisvumispäeva rahvalik tähistamine jätkus meeleoluka kontserdiga, kus esinesid rahva lemmikud Birgit, Pearu Paulus, Kristjan Kasearu, Liis Lemsalu, Mikk Saar, Mart Sander, Jassi Zahharov ja Alo Kõrve.

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

TÕELINE RAHVAMEES: Rõõmsameelseid inimesi tuli Vabaduse väljakule Tallinna linnapead Edgar Savisaart (paremal) tervitama väga palju. See vaatepilt meenutas Rahvarinde aegu. Või vähemalt taaselustas korrakski tollast ühisolemise hingust. Foto Indrek Veiserik

PIDUPÄEV: Kogu väljak ja Harjumäe nõlv sai kaetud inimestega, kes lehvitasid sinimustvalgeid lippe.

HEA AJAKIRJANIK: TV3 uudistereporter Anna-Maria Veidemann-Makko tegi Vabaduse väljakult suurepärase ja hingestatud reportaaži.

ELAB KAASA: Üks Eesti läbi aegade parimaid kaitsemängijaid jalgpallis Marek Lemsalu kuulamas oma tütre Liis Lemsalu esinemist.

Fotod Indrek Veiserik.

Jaga |