Kallis euro soodustab idakaubandust

FEJA RÄIM,      30. jaanuar 2002




Euro-tsooni astunud riigid on tugeva omamaise tootmisbaasiga ja nende vastavad finantsinstitutsioonid on kindlasti huvitatud euro kursi allasurumisest kõigi nende EL liikmesriikide valuutade suhtes, kes jäid oma valuuta juurde. Sama kehtib ka ülejäänud maailma maade suhtes, kel on rahvuslikud valuutad. Võib oletada, et see ongi üks peamisi põhjuseid, miks eurole üle mindi - nii saab luua oma maade ekspordile soodsamaid tingimusi.

On ju suur vahe eksportöörile, kas näiteks 100 eurot maksva toote eest saab arvuliselt niipalju või palju rohkem dollareid - eriti siis, kui see euro-tsooni eksportöör nüüd suhteliselt kallima valuuta üha suurema hulga eurode vastu vahetab ja eurodes oma töölistele palka või riigile makse maksma hakkab. Seetõttu võib oletada, et eurole üle läinud süsteemis püütakse lisaks euro kursi madalamale surumisele veel ka nende maade, eeskätt muidugi oma eksportööridele huvi pakkuvate EL naabermaade - rahvusvaluutade kursse, kellel need veel alles on - üles ajada. Sellega on seletatav ka rootslaste tõsine meelemuutus euro kasuks.
Eesti Pank on suutnud tagada krooni usaldusväärsuse krooni jäiga sideme tõttu euroga, ehkki lahkuva valitsuse poolt algatatud eksporditakistused senini krooni õõnestavad.

Majanduslik efektiivsus on relatiivne

Tuleks nähtavasti arvestada ka sellega, et rahvusvaluutadega maades võib pikemas perspektiivis - vaatamata suhteliselt tugevamale valuutale - olla tagajärjeks elukalliduse tõus. Seda põhjustaks nende maade sotsiaalmajandusliku efektiivsuse suhteline langus - võrreldes nüüd senisest suurema sotsiaalmajandusliku efektiivsusega tegutsevate eurotsooni importööriga.
Eesti Panga poolt kuvatavaid aegridasid jälgides võib oletada, et seoses euro tulekuga võib USA-s ja neis Euroopa Liidu maades, kus eurole üle ei mindud, hakata eksport eurotsooni pidurduma. Kindlasti ei saada neis maades enam ekspordist aga endist tulu. Venemaa, nagu rubla kursi järjekindlatest allasurumise katsetest dollari suhtes on tabelist 3 näha, püüab järjekindlalt oma eksporti odavama rubla abil säästa.
Venemaa nägi euro-nipi läbi
Kui jälgida Eesti Panga poolt internetis kuvatavaid aegridasid, näeme, et alates 1. jaanuarist on euro nii USA dollari, inglise naela kui ka rootsi krooni ja isegi vene rubla suhtes pidevalt langenud (tabelid 1 ja 2). Selles euro languse tendentsis peituvaid ohte on ilmselt varakult kaugele ette silmas pidanud vaid Venemaa, võttes ilmselt omalt poolt tarvitusele meetmeid oma ekspordi kaitseks, kuivõrd samal ajal rubla tõusuga euro suhtes on rubla langenud vastukaaluks jõudsasti dollari suhtes. Vene eksport toimubki aga põhiliselt dollarites. Seetõttu on Venemaale oluline just dollari ja rubla vaheline kurss.
Õnneks ei paku euro Venemaale kuigi suurt huvi. Selles aga, et Venemaale meeldiks rublast kõvem euro, pole põhjust kahelda. Rubla suhtes tugevam euro oleks kasulik neile Eesti ettevõtetele, kes töötavad vene toormel, kuid teeks tüli siinsetele põllumajandustootjatele. Venemaa hakkaks aga kahtlemata Eesti Panga vähimaidki raskusi otsekohe ära kasutama ja esitaks kaubavahetuses Eestile diskrimineerivaid tingimusi.
Küllap need metsaveokeelud jms sellised uudised on ikkagi olnud midagi muud kui normitehniline näpuviga. Tõenäoline on, et Venemaa kasutab edaspidigi sellises olukorras spetsiifilisi jõuvõtteid oma rubla kursi kunstlikuks langetamises ka euro suhtes, et leida omale euro-tsooni maades uusi eksporditurge - seda oma ekspordile soodsama kodumaise finantskliima loomisega.

Valitsuse ekspordipiirangud kohatud

Kroon on euroga seotud läbi püsiva kursi, mille tõttu kroonile valuutakatte leidmine võib muutuda pingelisemaks. Seetõttu on 1. jaanuarist rakendunud kitsendused Eesti ekspordile äärmiselt kahjulikud. Valitsuse ülesandeks olnuks ekspordi soodustamine, kuid valitsus käitus vastupidiselt. Eriti kummaline, et selliseid läbimõtlematuid kitsendusi on teinud Rahandusministeerium ise.
Eesti eksport saaks praegu vaid madalamast kroonist suuremat tulu ja tekiks uusi ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtted koguks nii lõpptulemusena madalama krooni juures rohkem valuutat ja tooks selle sisuliselt ikkagi Eesti Panka krooni katteks. Krooni kursi alanemine kahjustaks aga krooni usaldusväärsust. Kui Eesti suudab praegu krooni taset euro suhtes aga hoida, on see kahtlemata seotud senisest suuremate jõupingutustega.
Eesti ei saaks oma rahvusliku valuuta allasurumisest kahjuks mingil juhul nii suurt efekti, kui näiteks Rootsi ja Venemaa, sest meil on omamaine esmatarbekaupade tootmine peaaegu täielikult hävitatud. Euro-tsooni ja Venemaa poolt vaadatuna peaks nüüd tegelikult hästi paistma, et Eesti on ilmselt siiski sukeldumas elukalliduse tõusu keerisesse.
Euro-rahaliidu maades paljudes majandusharudes eksport ilmselt hoogustub ja kogu omamaine tööstus tuleb seal läbi siseturu mahu kasvu sellega kaasa. Eesti eksportööre, kes müüvad oma kaupa Euroopa Liitu, ootab paratamatult ees suhteliselt raskem aeg. Eesti kroonile on aga praegu hea, et euro on rubla suhtes langenud, sest nii on kaubavahetus Venemaaga Eestile suhteliselt tulusam. Seda enam, et selline kursilangus on saavutatud krooni mainet kahjustamata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)