Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas Donald Trump tagandatakse ametist?

31. mai 2017

Meedia on täis jutte sellest, et USA president Donald Trump võidakse ametist tagandada. Viimased küsitlused näitavad, et tagandamise toetajad on saavutanud ülekaalu ka ameeriklaste endi hulgas. See pole üllatav, sest Trump sai juba eelmise aasta sügisel toimunud valimistel kõigest 46,1% kehtivaks loetud häältest.

 

Suurem osa ameeriklastest oli algusest peale tema presidendiks saamise vastu. On täiesti loomulik, et nüüd kaldutakse toetama ka tema tagandamist, sest Trump ei ole suutnud just kõige paremini tõestada enda sobivust riigi juhtivaimale ametikohale.

Kui ameeriklastel oleks võimalus Trump lihtsalt ametist tagasi kutsuda, siis seda nüüd ilmselt kasutataks, kuid ametist tagandamine on mõnevõrra keerulisem protsess. Selleks tuleks võtta president Trumpilt kõigepealt puutumatus, et tema vastu saaks ametlikult esitada süüdistuse väidetavalt sooritatud kuritegude eest. USA ajaloos on seni seda tehtud kahe presidendi puhul, ning kummalgi korral ei mõistetud presidenti tagandamisprotsessi käigus esitatud süüdistuste alusel süüdi. Nad võisid jätkata tööd oma ametiaja lõpuni.

Andrew Johnson, kes oli ametis aastatel 1865–1869, sai presidendiks pärast Abraham Lincolnile tehtud atendaati. Esindajatekoda alustas tema suhtes tagandamisprotsessi seoses sellega, et ta vallandas 1868. aastal sõjaministri ilma Senati nõusolekuta. Toona nägi seadus ette, et nende valitsusliikmete vallandamiseks, kes olid kinnitatud ametisse Kongressi ülemkoja poolt, vajati selle nõusolekut. Hiljem otsustas Senat väga napi, ühehäälelise enamusega presidenti säästa. Johnsonit ei mõistetud süüdi õigusrikkumises, kuid ta oli muutunud nii ebapopulaarseks, et ei saanud enam isegi Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.

Bill Clintoni suhtes, kes oli ametis aastatel 1993–2001, alustas Esindajatekoda 1998. aastal tagandamisprotsessi, sest väidetavalt eksitas ta ülemkohut oma abieluvälise suhte osas, mis leidis aset Valges Majas, ning veenis ka teisi selle kohta valetama. Teda süüdistati valetunnistuse andmises ja õigusemõistmise takistamises. Senat mõistis Clintoni mõlemas punktis õigeks, kuid ta oli juba kaotanud rahva usalduse, ja küsitluste kohaselt mõjutas see demokraatide võimalusi negatiivselt ka järgmistel presidendivalimistel.

Vabariiklastest oli ametist tagandamisele kõige lähemal Richard Nixon, kuid tema astus enne ise ametist tagasi.

 Seega võib tagandamisprotsessi alustamine siiski viia ka presidendi lahkumiseni ametist, kuigi praktikas ei ole seni ühtegi USA presidenti ametist tagandatud. Trumpi suhtes sellise protsessi alustamine kahjustaks aga, seniste kogemuste põhjal otsustades, Vabariikliku Partei väljavaateid järgmistel valimistel, ning seetõttu ei ole kuigi tõenäoline, et vabariikliku enamusega Kongress nüüd seda teed läheb.

 



Viimati muudetud: 31.05.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail