Jälle üks lõputa lugu

KOIT PIKARO,      20. juuni 2001




II osa

Esimene täpne kuupäev on teada: 19. november 1999. Siis viidi Eesti Vabariigi saatkonda Helsingis sisse esimesed dokumendid elamisloa taotlemiseks Angotti nimele.
Juba selle momendi kohta tuleb esitada kaks olulist küsimust.

Lõputa loo algus

Miks valiti Helsingi konsulaarosakond ja miks toimus see ajaliselt samal kuul, kui valitsus oli vastu võtmas uut korda elamislubade taotlemisel.
Kui näha kõikjal ennast luurajaks (ja kangelaseks, millest tuleb juttu veidi hiljem) pidanud Eerik-Niiles Krossi võimsat kätt, siis võis Helsingi olla tema mõjupiirkonnas. Muidu pole võimalik seletada sisuliselt olulist fakti, et vastu võeti puudulikud dokumendid. Aga ka need toodi lausa käsipostiga kodakondusus- ja migratsiooniametisse.
Keegi pidi USAst saabunud kelmile andma mitu juhist. Need võisid olla sellised. Eesti Raudtee erastamine jõuab lähiaastal otsustavasse jätku, võimule saanud valitsuskoalitsiooniga on aga võimalik kokku leppida; uus elamislubade taotlemise kord tuleb keerukam, Helsingis võetakse dokumendid vastu minimaalsegi kontrollita ja migratsiooniameti keskaparaadis on kõik juba kokku lepitud. Kogu seda informatsiooni valdas Eerik-Niiles.

Minister Loodus kui seadus ja kohus

Nüüd mõned väited, mida Tarmo Loodus on esitanud. Aeg ja kontrollimine on need küll ümber lükanud, kuid minister pole oma eksimist tunnistanud. Keskerakondlaste arupärimisele Riigikogus vastates esitas ta vähemalt kolm olulist valet.
Tema kinnitusel kutsus kelm Angotti Eestisse Riigikantselei. Seega ei tea looduslapsest minister, mida tähendab riigiasutuse kutse. Isegi luurekoordinaator Krossi telefonikõnesid on minister pidanud ametlikeks, lubatuks ja kelmi piiriületamist seaduslikuks. Ega korrektsemad pole ka ministri hilisemad sõnumid. Nii ei olevat Angotti varasemad halduskaristused piiriületamisel andnud alust talle elamisloa andmisest keeldumiseks.
Loodus on üheselt kinnitanud, et elamisloa taotlusele lisatud dokumendid vastasid nõuetele. See on valede vale. Helsingi saatkonda kõiki vajalikke dokumente kohe ei esitatud, need tilkusid Tallinnas migratsiooniametisse järk-järgult. Nende hulgas oli ebaõigeid "pabereid", osa nõutavatest dokumentidest aga puudusid. See kõik ei takistanud siseministrit aga isegi 23. aprilli k.a kirjas kinnitamast Angotti elamisloa ja piiriületamise seaduslikkust.
Juba üks lihtne näide kinnitab vastupidist. Koos elamisloa taotlusega tuleb esitada mõni arstitõend. Nendest kaks on vormistatud mitu päeva pärast esimese avalduse toomist saatkonda, üks kahest Soomes ja teine sama kuupäevaga Eestis.
On muidugi teoreetiliselt võimalik, et Antonio Angotti lendas samal päeval ühest polikliinikust teise, kuid tegelikult võisid lennumasinat asendada ka superluuraja Krossi võimalused.
Samuti annab siseminister juba ette andeks ametnikele, kelle karistamine distsiplinaarkorras on tähtaja möödumise tõttu võimatu. Veelgi lahkem on Loodus endise luurekoordinaatori vastu. Mees, kes on oma ametis sügavalt ebakorretkne ja kelle tegevuse kontrollimiseks peaks algatama mitu kriminaalmenetlust, väärib ministri arvates kõigest mingit kontrolli teiste kriminaalasjade raames.

Süüdi ikka väiksed ametnikud

Artikli kirjutamise ajaks ei ole veel teada sisekontrolli kõik tulemused. Loodan väga, et neis on esitatud aga kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja nimi kahes olulises seoses. Tema oli see, kes E.-N. Krossi taotlusel käskis mööda oma "käsuliini" ilma igasuguse kontrollita 26. novembril 1999 saabunud mõne dokumendi alusel samal päeval väljastada Angottile elamisloa. Samuti Ene Rebase korraldusel kuulutas ameti pressiesindaja 14. märtsil k.a kahte olulist valet: elamisluba olevat antud seaduslikult; ametkondlikku kontrolli vaja ei ole.
Ei soovi kellelegi halba, kuid musta stsenaariumi järgi jääb süüdlaseks vahetult elamisloa väljastanud ametnik.

Sissejuhatus Krossi tegude kroonikasse

Tahan püstitada hüpoteesi. USAs töötamise ajal suhtles Eerik-Niiles vendade Urbidega. Kas ta nendega koos indiaanlasi mängis, on omaette küsimus. Aga just sellest ajast võib pärineda tema tutvus Angottiga. Kas ilma sellise isikliku tutvuseta kelm muidu ikka oleks kiidelnud Eestis tutvustega võimuringkondades? Tegi ta seda tuntud nimedega ja ammu enne Eestist põgenemist.
Krossi abikaasa Terje Kross, kes USAs ostis kurjategijatele oma dokumentidega relvi, töötas Siseministeeriumis enam kui aasta.
Tema enda lapsemeelne väide, et oli sunnitud kurjategijaid abistama hirmust, ei saa olla soovitus töötamiseks ministeeriumi keskaparaadi personaliosakonnas.
Eerik Kross on endiselt valitsuse moodustatud asjatundjate komisjoni esimees. Komisjon tegeleb ametlikult küll vaid siseministrile arvamuse andmisega elamislubade väljastamisel endistele välisriikide kaadrisõjaväelastele ja nende sugulastele. Ühe kompetentse isiku sõnade kohaselt kuuletub minister selle komisjoni arvamusele peaaegu et valvel seistes.
Ülehindab Kross ennast ka luurajana. Postimehe artikli kohaselt loodab ta tõeliste luurajatega suhteid klaarida müütilises Valhallas. Unustab aga ära, et germaani mütoloogia järgi pääsevad sinna kuningad ja sangarid. Tema oli vaid lapsluuraja, presidendi sõbra poeg ja riigi raha kuritarvitaja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)