Petserimaa tagasi

Mart Ojasalu,      04. mai 2005


Tänases Euroopas on riigipiiride muutmine kokkulepitud tabu. Sellele vaatamata nõuab grupp Eesti Kongressi rahvusfundamentaliste Petserimaa tagastamist Tartu rahu piirides, mis tundub kohutava Pandora laeka avamisena, kui mõelda Pommerimaa, Sileesia ja Ida-Presimaa 12 miljoni sakslase deporteerimisele ning miljoni tsiviilisiku mahanottimisele selle käigus. Lisame siia veel Karjala-Soome, Lõuna-Tirooli ja miljonid Transilvaania ungarlased, et mõista "ajaloolise õigluse" taastamise keerukust.

Tartu rahu
on täna ilmselt oma kehtivuse kaotanud, sest Eesti on ametlikult NATO sõjalise bloki liige ja osaleb aktiivselt Iraagi sõjas USA käsutuses.
Õigus on nendel analüütikutel, kes leiavad, et sellega tõmbas Eesti ise Tartu rahulepingule kriipsu peale, kuna antud leping kehtis vaid sõjaliselt neutraalse Eestiga.
Sisepoliitilises võitluses on Eesti Kongressi rahvusfundamentalistlik jäänuk võtnud endale silmakirjalikult setode päästja rolli, millega halvendavad oluliselt selle rahvakillu tulevikuväljavaateid.

Euroopa piirid
muutuvad tulevikus pärast Euroopa föderaalse liitriigi kehtestamist. See toimub majandusliku põimumise, piiride lõdvendamise ja kohaliku autonoomia avardumisega. Nii on täna vägivaldselt Itaaliale "kingitud" saksakeelses Lõuna-Tiroolis kadunud piiriputkad ja käibib koduse Austriaga ühine raha – euro. Soome investeerib suuri summasid Karjalasse, kus venekeelne elanikkond suhtub väga soosivalt soomlastesse.
Soome Karjala seltsi arvates tuleb Ida-Karjalasse investeerida 30 miljardit eurot, et piirkonda majanduslikult hõivata, mis moodustaks kuni 5% Soome koguproduktist.
Petserimaa vajaks ülesehitustöödeks vast kolm miljardit eurot, kuid meil tegeldakse selle asemel varade tagastamise "õiglusega" ja isegi meie Setomaa kärbub nii inimesest kui majandusest. Setod on oma elukorralduse kohta kostnud õigesti: setod olgu omaette ja tsuhnaad omaette, s.t poliitilisi tühikargajaid pole vaja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)