Eesti Pangast ja solidaarsusest

Mina oma lihtsameelsuses olen senimaani arvanud, et Eesti Pank on Eesti riigi asutus ja selle panga töötajad riigiametnikud. Aga see selleks. Võtsin kätte ja järgisin hr. Koka juhtnööre ning läksin Eesti Panga kodulehele. Et paljud asjad saaksid selgemaks. Mõned asjad saidki.

2007. aasta aruandest (hilisemaid andmeid seal pole) lugesin, et pangas oli 236 ametikohta ja personalikulu oli 108 732 000 krooni aastas. Lihtsad aritmeetilised tehted näitavad, et see teeb iga ametikoha kohta 38 394 krooni kuus. Tõepoolest, mida seal veel tõsta! Selle summa hulgas olid mitmesugused hüvitised ja soodustused 688 krooni kuus. Arvestades panga 2008. aasta rekordilist kasumit, millega hr. Kokk uhkustab, on üsna kindel, et möödunud aastal kasvasid need arvud veelgi.

Niipalju siis solidaarsusest. Räägiksime ka vastutusest. Sealtsamast kodulehelt võib lugeda, et Eesti Panga ülesannete hulka kuulub osalemine riigi majanduspoliitikas valitsuse nõustamise kaudu. Ja pank „hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis – see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist”.

Kui me nüüd oleme niisuguses seisus nagu oleme, ja kõik see algas finantskriisist, kas siis ei peaks ka Eesti Pank arvama, et on midagi tegemata jätnud või poolikult teinud? Kas ei peaks hr. Kokk ja iga teine selle panga ametnik pigemini seda analüüsima? Ja tundma, et kui üldse keegi, siis nemad on ühed vähestest, kellest midagi otseselt võinuks sõltuda. V.-J. Kokk otsib ainult õigustust, miks nende palka ei tohiks kärpida. Kas tema ja ta kolleegid ei tunneks pigemini kohustust mõelda, kui palju õiglasem oleks teistest enam kärpida nende niigi õigustamatult kõrget palka?

HEINO KÄÄN

Jaga |