Maarahva hääl kostis seekord Põlvast

Murest maaelu käekäigu pärast hakati korraldama ka maarahva kongresse. Seekord tuldi kokku Põlvasse. Igal juhul oli see sündmus, kus taaskord räägiti maaelu tulevikust ning ennekõike haldusreformist, maaelu arengukavast ja koolivõrgu uuendustest.

Kohale oli tuldud

erinevatest Eestimaa nurkadest. Üheks kaugemaks saabujaks oli usutavasti hiidlane, Kärdla ühisgümnaasiumi direktor ja Koolijuhtide Ühenduse juhatuse aseesimees Ivo Eesmaa. Ta küsis oma sõnavõtus: „Kas koolijuhid on rõõmsad uute otsustamisvajaduste üle?", ja ka vastas sellele.

Jõgevamaalt Tabiverest sõitis vallavolikogu liige Raul Rääsk kohale tsikliga. „Olen väikest viisi mootorrattafänn. Tulek läks õnnelikult, nautisin ilusat ilma ja sain paraja annuse värsket õhku, mis mitmetunniseks mõttetööks ära kulus," seletas ta.

Haridusteemade arutellu oli tänapäevases kontekstis põimitud Oskar Lutsu looming. Nimelt tsiteeris Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson ridu, mida koolirahva listis oli välja öelnud Toomas Takkis. Need kõlasid nii: „Kui Arno isaga pärast suvevaheaega koolimajja jõudis... selgus, et klass oli pooltühjaks jäänud. Tootsi pere kolis juba kevadel Soome, Imelik on teel Austraalia poole, Raja Teele olla kuuldavasti Saksamaal ja Kiir Iirimaal. Tõnisson või Lesta elavad nüüd kuskil Tallinnas või selle lähistel. Õpetaja Lauri asemel hakkab enamikku tunde andma köster. Laur ise aga mängivat viiulit bändis, Rootsi vahet sõitval laeval..."

Eks ta ole.

„Tänapäeva hariduselu tulevik

tekitab pingeid ja põhjustab muret. Lõuna-Eestile on oluline koolide püsima jäämine. Kool peaks ikka asuma lapsele võimalikult kodu läheduses, sest osal tüdrukutel-poistel on keeruline suuremasse keskusesse kooli minna. Leidub ju peresid, kus autot pole," arutles Võrumaa Loosi küla külavanem ja kohaliku maanaisteseltsi eestvedaja Viive Tomson, kes osalenud kolmel maarahva kongressil.

„Nii haldus- kui ka haridusreformi temaatikat pole maainimestega piisavalt arutatud," arvas aga põlvamaalane Tõnu Tammiksaare.

Rõngu kandist tuli kongressile Robert Sinimägi, kes töötanud ka ajalooõpetajana ning saanud Nõukogude armees teenides erumajoriks. „Rõngu vallas on suured õunaaiad likvideeritud," ütles ta esimese asja, mis südame valutama paneb. Seejärel läks jutt tõmbekeskustele. „Praegu on mulle tõmbekeskuseks Rõngu alevik, kuhu saan sõita hommikul kell kaheksa väljuva bussiga. On aga oht, et tõmbekeskuseks saab Elva, mis aga minu kodust märksa kaugemale jääb."

„Rõngu on olnud läbi aegade üks rammusamaid hariduskoldeid Eesti maapiirkondade seas. Siit pärinevad helilooja Aleksander Läte ja keeleteadlane Mati Hint, kunstnik Elmar Kits, näitlejad Ahti Puudersell ja Andero Ermel. Praegu püüab vald alles hoida keskkooli. Põhiharidus peaks aga Rõngu-kanti kohe kindlasti jääma," mõtiskleb Sinimägi.

Unipiha koolijuht Eha Jakobson ütles, et mitmes paigas, kus omavalitsus kooli sulgenud, tegutseb nüüd edukalt erakool. Näiteks Peedu kool Tartumaal ja Pikakannu kool Võrumaal

„Olen suhelnud ja lävin

ka praegu paljude inimestega erinevates külades. Maaelu kõige teravamaks probleemiks pean ääremaastumist, sest mitmes paigas kipuvad külad tühjaks jääma ja põllud umbrohtu kasvama," ütles kauaaegne Elva politseiülem Mikk Puhalainen, kelle sulest ilmunud tõsielusündmustel pärinev raamat „Detektiivi märkmed". „Maaelust peaks ikka rääkima inimesed, kes maal piisavalt ringi liikunud on. Kord küsisin ühelt üsna eluvõõra jutuga lektorilt, kas ta mõnes külas on üldse käinud. Tuli välja, et tal oligi vaid ühte Peipsi-äärsesse paika asja olnud, sest seal elanud abikaasa sugulased," meenutas Puhalainen.

Kongressil ei puudunud ka humoristlikumad seigad. Nii kõlas saalis naer, kui keegi küsis haldusreformi tutvustanud regionaalminister Siim-Valmar Kiislerilt, kas Reformierakond ja peaminister lasevad IRL-i reformikava üldse ellu viia, ning vastuseks kõlas: ükski valitsus pole igavene!

Elevust tekitas ka episood, kus Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar andis kongressi volikogu esimehele Ester Tuiksoole üle õuna, mille oli kingituseks saatnud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Nii Aiaots kui ka Padar on erakonnakaaslased Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Seega eksivad need,

kes maarahva kongressi vaid keskerakondlikuks ürituseks peavad. Oli ju kohal ka Suure-Jaani vallavolikogu liige ja Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes kuulub Reformierakonda. Põltsamaa vallavanem ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson on aga Isamaa ja Res Publica Liidu liige.

Hundisilma talu peremees Edgar Savisaar ütles enne kongressilt lahkumist: „Kõik siin kuuldud mõtted olid igati huvitavad ja asjalikud. Põlva ja Põlvamaa on ka väga ilusad paigad. Olen siin Ahjal ju minagi töötanud - ajalooõpetajana."

Legendi järgi on Põlva saanud nime selle järgi, et siinsesse kirikusse olla kunagi ammu müüritud põlvitav tütarlaps Maarja. Kongress tõestas, et Eesti maarahvas ei kavatse küll põlvitama hakata ega lase ennast ühiskonnast sotsiaalse müüriga eraldada.

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

[fotodel]

1. TÖÖTAVAD: Presiidiumis töötasid haldusreformiblokis Arvo Sarapuu, Ester Tuiksoo, Jüri Landberg ja Jekaterina Fedkina.

2. ELUTÖÖ: Arnold Rüütel (85) on nii presidendina kui ka põllumajandusdoktorina terve oma elu seisnud maainimese eest.

3. TOIMEKAS: Inge Hirmo on Setumaalt - Saatse pansionaadi juhataja.

4. ÜKS NOOR, TEINE KOGENUD: Delfi reporterit Marko Jakobit ei huvitanud niivõrd maaelu kui Savisaare sissekirjutus.

5. TARTU ÜLIKOOLI ESINDAJA: Filosoofiadoktor Garri Raagmaa sõnul keerati Ida-Euroopa areng 50 aastat tagasi ja see oli suur viga, milles praegu sipleme.

6. VABARIIGI PRESIDENDI VALLA VANEM: Peeter Rahnel juhib Abja valda, kus asub ka Ärma talu.

7. ÜLIMALT SISUKAS: Iga osavõtja sai kaasa paksu ajalehe „Maarahva Kongress", kus paljud sõnavõtud ja maamured kirjas, autoriteks Juhan Särgava, Raivo Musting, Arvo Sirendi jpt. Lehe pani kokku Taavi Pukk.

Jaga |