![]() Mäng nimega Ilvese tagasitulekAllan Alaküla, 30. november 2005Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas toimus võimupöördekatse. SDE sisepinged on teinud ettevaatlikuks sotsidega liitumist plaaninud Rahvaliidu. Parempoolne ajakirjandus Eesti poliitika tektooniliste plaatide nihkumist mõistagi ei käsitle, kuna intriigi osalisi istub kõikides toimetustes. AEG: 23. november 2005. Erakond: SDE. Koht: Tallinna piirkonna koosolek. Partei juhatuse liige Hannes Rumm rabab kuulajaid jutuga, et tal on sotsiaaldemokraatide peasekretäri kohale suurepärane kandidaat, kes on küll saanud tööpakkumisi välismaalt, kuid on siiski valmis teatud ohverduseks ning võiks asuda ka parteitööle. See mees on kurikuulus Indrek Kannik. Erakond tõuseb kiiresti tagajalgadele siselistis pöördub Kannikut välistava avaldusega parteikaaslaste poole erakonna volikogu esimees Andres Mandre. Sotsid meenutavad Kanniku ebademokraatlikku stiili ja sadat muud surmapattu. Möödunud laupäevaks on kõigile selge, et Kanniku kandidatuuril puuduvad shansid ja ta teatab ise parteikaaslastele oma loobumisest. Möödunud pühapäeval toimunud juhatuse istungi sisust ei tea ka tavaliselt hästi informeeritud sotsid. Sel nädalavahetusel Tartus toimuval erakonna volikogul on näha, kas Kanniku ülesseadmisega tekkinud aur lahtub või algab parempoolsete ja sotsiaaldemokraatide vahel pikem käärimine. Kaks asja on selged: lahkuda tuleb senisel peasekretäril ja tema järel ka esimehel. Terve mängu nimi on Toomas Hendrik Ilvese tagasitulek Eesti poliitikasse. Kanniku kandidatuuri praegune üleskerkimine oli pigem juhus. Oktoobris oli ta sunnitud skandaaliga lahkuma jalgpalliliidust presidendi palgalt. Endise kaitseministeeriumi kantslerina lasi ta seejärel vormistada end küll sama ministeeriumi kantsleri nõuniku tagasihoidlikumale palgale, kuid see oli mõistagi vaid ajutine lahend. Kannik otsis tööd, kus oleks intriigi, võimu ja pisaraid. Kanniku jõudeolek langes kokku Toomas Hendrik Ilvese ambitsioonidega, kelle täht Euroopa Parlamendis paistab siit poolt vaadates suurem kui Brüsselist. Europarlamendi väliskomisjoni aseesimehe kohta on veel pooleks aastaks ja parlamendi lihtliikme positsioon teda ilmselgelt ei rahulda. Ilvese karjääri ainus reaalne jätk on Eestis, kuid selleks tuleb tagasi tulla aktiivsesse poliitikasse. Ilves pole avalikult teatanud, kas ta kandideerib järgmisse Riigikokku. Meenutades tema mega-edu eurovalimistel on tal oma erakonnas sellega teatav kauplemispositsioon olemas. Ilves ongi seadnud Ivari Padarile enda Riigikogu valimistel kandideerimise tingimuseks SDE peasekretäri Rein Orgi väljavahetamise. Nõudes on nii isiklikku kui ka poliitilist. Org oligi see, kes sundis värskelt europarlamenti valitud kolm sotsi igakuiselt oma rahakotti kergendama, mille arvel partei saab pidada peakorteri ruume Narva maanteel. Iga partei peasekretäri unistuse täitumine ajas Ilvesel harja punaseks see raha kuluks ära ja tuleks puudugi ka mõisasugemetega Härma talus Mulgimaal. Org oli ka see, kes loobus peasekretäriks saades Eesti märgiga kuulsaks saanud Ilvese abikaasa mainekujundusteenustest. Poliitiliselt on Org aga enam-vähem tõupuhas sots. Erinevalt Ilvesest ja teda toetavatest parempoolsetest a la Tallinna piirkonna esimeheks pürgiv Hannes Rumm, Kanniku andunud fänn Eiki Nestor või ka terve Tarandite poliitikas aktiivne meesliin. Erakonna kontoris on EÜS-lastest küll ametis partei pressisheff Olari Koppel ja lehetoimetaja Ülo Veldre, kuid enam pole kontroll parteis toimuva kindlasti enam selle kolme tähega organisatsiooni käes. Parem Reform kui Rahvaliit Parempoolsed sotsid näevad oma poliitilist tulevikku Reformierakonna kõrval. Kanniku-Ilvese programm polegi tegelikult midagi muud kui 1999. aasta kolmikliidu kordamine. Selle riskiga, et Keskerakond ja Refomirerakond võivad järgmiste valimiste järel saada valitsemiseks vajaliku enamuse ka kahepeale. Rahvaliidu kaasaminekul poleks teistel aga mingit valitsuslootust. Viide Reformierakonnale pole siin juhuslik. Ilves kuulutas tänavu 11. augusti Eesti Ekspressis, et kui arutusel on sotside ühinemine Rahvaliiduga, siis võiks juba kokku minna pigem Reformiga. "Reformierakond on tublisti nihkunud sotsiaalsema maailmavaate poole. Kui me vaatame valijaskonda, siis küsitlused näitavad, et sotsiaaldemokraatide valijate teine eelistus pärast meid on Reformierakond. Samamoodi Reformierakonna paljude valijate teine eelistus on sotsid. Võibolla on see tingitud mitte niivõrd ideoloogiast, kui sellest, et need on kaks erakonda, kus mõtlemine ei ole välistatud," tunnistas Ilves. Ilvese ja Reformierakonna sidet toetab Brüsselis Parempoolsetega Mõõdukate sekka jõudnud ning korraks isegi nende majandusministri toolile istunud (Pärnoja asemel) Henrik Hololei, kes pärast Mõõdukate nimevahetust astus parteist välja. Põhjendades seda ideoloogilise sobimatusega, tegelikult koitis talle siis juba kobe koht Kallase juures. Hololei on Parempoolsete aegadest peale kindel Kanniku mees. Liit Rahvaliiduga oli päris-sotside projekt. Lootusega luua tugev vasaktsentristlik erakond, mis looks baasi tsentrist vasemale Keskerakonnast tugevama erakonna tekkeks ning tugevama positsioonilt ka Keskerakonnaga ühisvalitsuse loomiseks pärast 2007. aasta valimisi. Mikser ja Kreitzberg Sotside seas toimunud parempoolsete peatõstmine pidi mõjuma külma dushina nendenimelisele fraktsioonile Tallinna linnavolikogus. Selle fraktsiooni kuuest liikmest on neli Rahvaliidust. Sotside seas jama süvenedes võib siit kerkida tubli partner Keskerakonna linnavalitsusele. Veelgi omapärasemas seisus on aga Sven Mikser ja Peeter Kreitzberg. Mõlemale Keskerakonnast tulnud mehele olid SDE-s lahti kõik võimalused. Ilvese uuel tulekul on aga selge, et ekstsentristide võimaluste realiseerumine hakkab sõltuma parteis olevate EÜS-laste siseringist. Kreitzberg võttis eelmisel reedel Postimehes sõna haridusküsimustes, kus esimeseks patuseks tehti Rahvaliit. Võimalik, et sellega tahtis hariduspoliitik innustada Reiljani parteid õigele rajale astuma. Tõenäolisemalt oli siiski tegu märguandega oma partei mõjukatele, et Kreitzberg on vajadusel lahkesti valmis loobuma sotside ja Rahvaliidu alliansi ideest. Mikserilgi tuleb alternatiivi puudumisel vanduda truudust EÜSile (kaitseministrina on ta seda ministeeriumi kantsler Kannikule ükskord juba teinud). Rahvaliidu ja ekstentristide ühine lootus, et SDE-l on juba järgmistel valimistel potentsiaali ületada Keskerakonna gabariidid, on parempoolsuse tõusuga aga luhtunud. Sellised sotsid lähevad valimistele taaskord eesmärgiga Riigikogu künnis ületada, ei enamat. Unistus Orleansi neitsist Praeguse seisuga Ilvese ja Kanniku hammas oma partei peale ei hakka. Samas näevad ka päris-sotsid ise üha selgemalt, kuidas parempoolne talunik Ivari Padar ei vea seda vankrit välja. Padar loobuks edutust parteijuhi ametist ilmse kergendustundega. Küsimus on, kelle kasuks. Sotsidel enestel õiget kandidaati pole. Kompromissina võib esimeheks kerkida ka Mikser või Kreitzberg, kuid ennast igas asjas Keskerakonnale vastandavatena ei suudaks nad Keskerakonna toetajaid üle tõmmata. Pealegi ei usalda neid lõpuni parempoolsed ega päris-sotsid. Justnagu Orleansi neitsist unistavad sotsid aga Tartus resideeruvast Marju Lauristinist, kes võiks nende arvates uhke soomusega sõjaratsul valge lipuga üle lahinguvälja kapates viia sotsiaaldemokraatia uuele tärkamisele. Sellel ideel oleks juba jumet. Fotod KALLI, KALLI: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna siseheitlustes EÜS-lastele alla jääv esimees Ivari Padar jättis möödunud reedel soojalt hüvasti Riigikogust lahkunud Keskerakonna fraktsiooni juhi Vilja Savisaarega. Ehk on siin näha isegi pisut kahetsust sotside poolt järjest tagasi lükatud tsentristide koostööettepanekute pärast. Foto: Jaanus Kõrv VUTIKOLLEEGID KANNIKUST: Kannik armastab tegutseda võõraste kätega, manipuleerides inimestega. Ta distantseerub kõigest, mis võiks tema mainele varju heita ja väldib vastutust läbikukkumise eest. Tabavalt iseloomustas Kannikut puhkenud sõja kontekstis Eesti Raadio saates (6. novembril) tema kolleeg alaliidu juhatusest ja hea inimestetundja Vaapo Vaher: ma ei oska Kannikule tema intriigipunumist ette heita, sest see on mehe olemus." Indrek Schwede, Sporditäht. Viimati muudetud: 30.11.2005
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |