Vello Leito: Ukrainast ei saa Vana Euroopa vasalli

Eesti Iseseisvuspartei esimehe väitel järgnesid varajasemates idalaienemise faasides sellisele „äravajumisele" varjatud repressioonid, ülesostmised, agentide riiki saatmine jne kuni sõjalise jõu kasutamiseni.

Euroliit läks ülbeks

„Ukraina puhul on kõik meetmed juba äraproovitud kuni otsese sisemässu õhutamiseni, mida ühinenud Euroopa küll kõlavalt oranžiks revolutsiooniks nimetanud on. Oranž või punane, vahet pole, esimese hooga oranži revolutsiooni nr 1 tagajärjel oligi Ukraina lähedal riigi majanduse kollapseerumisele ja sedakaudu EL-i konksu otsa sattumisele. Kuid läks kergemalt, kohaliku käsilase Viktor Juštšenko ja USA/IMF saadiku Timošenko riigipööramiskatse ei õnnestunud, riigi poolitamine samuti mitte ja valitud president Janukovitš on saanud hingetõmbeaega, mis nüüd aga on otsa saamas," toonitab Leito.

Ta toob välja, et Euroopa Liit oma senises võitmatuse-usu ekstaasis hakkas Ukrainat lausa labaselt šantažeerima. Ukraina võimud algselt lootsid, et neile kompenseeritakse seoses Euroliidu assotsiatsioonikõnelustega ja vabakaubandustsooni loomisega tekitatud kahju. Ukraina kaubandussaldo Euroopa Liiduga oni 10 miljardi euroga miinuses.

Leito nendib, et Ukraina peaministri Azarovi sõnutsi sünnitas kompensatsiooni nõudmise idee Euroopa poliitikute käitumine ajal, mil Ukrainal tekkisid Euroliidult abi palumise tõttu probleemid Venemaaga. Lisaks keeldus Euroliit suurendamast Ukraina majanduse jaoks vajalike toodete impordi mahtu.

„Lõpuks nii läkski, et isegi kerjaval Ukrainal sai mõõt täis, ta loobus geopoliitiliselt väärakast assotsiatsioonilepingust ELiiduga ja rakendas loogilise lahenduse Venemaa tolliliidu kasuks, kuhu hakkavad tulevikus kuuluma peale Venemaa veel Ukraina, Valgevene, Kasahstan ja Armeenia. Alates 2015. aastast on plaanitud tolliliit asendada majandusliiduga," kirjutab Leito.

Venemaa on Ukrainale kasulikum

17. jaanuaril sõlmisid Venemaa ja Ukraina president kokkuleppe 15 miljardi dollari suuruse laenu ja gaasihinna olulise alandamise kohta.

Vene Gazprom ja Ukraina Naftogaz Ukrainõ allkirjastasid Vene-Ukraina 2009. aasta gaasileppe täienduse, mille kohaselt Gazprom müüb edaspidi Ukrainale gaasi senise 400 dollari asemel 268,5 dollariga tuhande kuupmeetri eest. Uus gaasilepe aitab Ukrainal säästa aastas seitse miljardit dollarit.

„Siinkohal peaks olema juba enesestmõistetav, et jutt EL koostöö kasulikkusest ei maksa midagi vältimaks kaost, mille seeme pandi maha juba oranži revolutsiooniga nr 1," kirjutab Leito.

EL-i järjekordne strateegiline kava „idalaienemisest" kukkus Ukrainas läbi - leiab Eesti Iseseisvuspartei esimees. „Plaan oli nagu ikka kaheastmeline: algselt tekitada majandus- ja sotsiaalne kaos, ning seejärel sundida Ukraina Euroopa Liitu. Aga gaasi hinna langetamine Venemaa poolt ning mainitud laen võimaldas vältida vahetut sotsiaalset kaost ja riigi pankrotti, Euroopa Liidu „helge, kuid kauge tulevik" näljahädale lahendit ei saa ju pakkuda, mis siin mõelda," kirjutab Leito.

„Ent Ukraina ühepoolsele otsusele järgnes ootamatult raevukas reaktsioon Euroopa Liidu poolt, seda nii diplomaatilisel tasandil kui ka järjekordsete verevalamiste vormis," märgib Leito. Tema sõnul hakkab Lääs alles nüüd aru saama, et Ukraina pole Vana Euroopa vasall, vaid hoopis teises, vastanduvas leeris olev suurjõud.

Refereeris INDREK VEISERIK

Loe ka 29. jaanuari Kesknädalast - „Ukraina rahvast hullutatakse valega".

[esiletõste]     VELLO LEITO: Esimese hooga oranži revolutsiooni nr 1 tagajärjel oligi Ukraina lähedal riigi majanduse kollapseerumisele ja sedakaudu EL-i konksu otsa sattumisele. Kuid läks kergemalt, kohaliku käsilase Viktor Juštšenko ja USA/IMF saadiku Timošenko riigipööramiskatse ei õnnestunud, riigi poolitamine samuti mitte ja valitud president Janukovitš on saanud hingetõmbeaega, mis nüüd aga on otsa saamas.

Jaga |