Meie vaesuse arvelt tuleb Tallinkile hiigelkasum

Laevapilet polnud rubla-ajal kallis ja milline rootsi laud ootas laevarestoranis!

Üks parimaid palasid oli küpsetatud suur lõhekala. Lisaks sai kulbiga võtta punast kalamarja. Restoranis võisid pugida kõike seda vähem kui kolmetunnise reisi ajal.

Ka Soome õlu oli pakkumisel. Muuseas, tollased kohalikud õlled olid ikka väga nigela maitsega.

Kes siis Soome vahet sõitsid? Juba oldi ennast sinna tööle sokutatud ja olid ka NSVL-SF ühisfirmad.

Tollased kalevipojad olid au sees ja neid koheldi südamlikult. Üsna tihti sai nii mõnigi nupukam meistrimees seal kingituseks rikkiläinud elektroonikaseadme või külmkapi. Tegi kodus korda, ja äkki töötab see veel tänagi. Soomlased tundsid kaasa Eestis lahvatanud iseseisvuspüüdlustele, samas kui riigi ametlik ajakirjandus sellest vaikis.

Palgad Soomes olid head. Paljusid ühisfirmade töötajaid avitas Soome maksuseadus ja Eestis sellekohase kohaliku seaduse puudumine. Eestlased Soomes pahandusi ei teinud.

Oli käibel lause, et igal eestlasel on oma ”kodustatud” soomlane. Sama mainiti ka vastupidiselt.

Olukord on nüüdseks tohutult  muutunud. Eesti Ekspress 27. augustil 2015 meenutas kümne aasta tagust:

„Oli aeg, mil Eesti riigis tekkis moodne kapitalism. Kooperatiiviajastul rublasid kokku kühveldanud mehed muutusid tõsisteks eraomanikeks ning riik jagas erastamise käigus väljavalituile paremaid palasid. Ekspankur Ain Hanschmidt vormistas ennast möödunud nädalal lõpuks ometi Tallinki suuromanikuks.

Paberid näitavad tagantjärgi, et tol päeval sündiski Eesti selle aasta tähtsuselt teine äritehing kevadtalvise Hansapanga ülevõtmise järel.

Paberimäärimine pidi olema igati korralik, sest kuigi müügihind oli vaid 40 000 krooni, andis advokaat tegelikult Hanschmidtile üle suurosaluse Eesti ühes edukaimas firmas, laevakompaniis Tallink. See on firma, mis tellib pea iga aasta tuttuue laeva hinnasildiga miljard krooni ja rohkem. Enamik eestlasi ostab isegi pükse harvemini.

Kolleegid Äripäevast hindavad, et möödunud reedel omanikku vahetanud Tallinki osaluse tegelik väärtus on umbes 700 miljonit krooni.

Eelpoolnimetatud 700 miljoni tehing kuulub mitme tunnuse järgi kategooriasse, kus sõber aitab sõpra või käsi peseb kätt.

Selle tehingu eellugu ulatub rahareformi-järgsesse aega, kui Setumaalt pärit noorhärra Enn Pant tuli Tallinnasse ning tõusis sõprade abiga Rahandusministeeriumi kantsleriks. Pandi käe all koostati riigieelarvet ehk suuresti just tema käsutas riigi rahakotti.”

Aga täna on laevakompaniile rahatoojaiks ikka meie kalevipojad, lisaks ka välisturistid. Nad sõidavad Soome ja Eesti vahet Tallinki laevadega. Annavad piletitulu üha rikkamaks saavale firmale.

Tallinki aktsiakapital on 26 071.20 €urot ja nende aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE aadressil – Valnu iela 1, Riia, Läti.

AS Tallink Grupp teenis üheksa kuu auditeerimata vahearuande kohaselt 45,4 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil.

Millest see räägib?

Meie vaesuse arvelt tuleb Tallinkile kasum. Kodus tööd pole, palgad siin on väikesed, ja nii see laevafirma raha saabki.

Soome turistide arv enam eriti ei tõuse, sest viinaralli kandub teisi teid pidi Lätimaale.

Meie inimesed käivad aina enam Soomes ja Rootsis tööl: Eestist on saamas „vaene Lõuna-Soome“ – nii nagu Itaalia puhul on Sitsiilia. Kus kuritegevus lokkab ja inimesed on vaesed.

Ka meie mehepojad on Soomes palju pahandusi teinud. Ikka ja jälle loeme suurenevast kuritegevusest – nii vargustest kui ka röövimistest. Palju siinse rahva kodakondseid istub Soomes vangis.

Olgu kuidas on, aga see kunagine suur ja sõbralik poolehoid hõimuvellede poolt on kadunud. Selle on hävitanud mõned meie pojad-tütred, ja usaldust taastada on väga raske.

Reisivad iganädalaselt meie töömehed, ja ikka Tallinki laevadega. Makstes kinni kallid laevapiletid. Ning süüdi selles on Eesti madalad palgad.

AIVO OINA

Jaga |