Lastekaitsepäeva perekonverentsil otsiti vastuseid sündimuse suurendamiseks

Enamiku esinejate ja panelistide meelest on Eesti üheks olulisemaks probleemiks sündimuse suurendamine ja rahvastiku juurdekasv. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles oma avasõnas, et valitsusele on Eesti rahvaarvu taas tõusule viimine ning ühiskonna sidususe suurendamine olulisemaks küsimuseks. „Meie kõigi ühine eesmärk on muuta Eesti pered veel suuremaks ja õnnelikumaks, ning me ei soovi ega saa nõustuda „kestliku kahanemise“ ega ühiskondliku ebavõrdsuse süvenemisega, sest see tähendaks Eesti rahvale käegalöömist,“ märkis ta.

Ratas lisas, et meie eesmärk on välja töötada ja ellu viia konkreetseid lahendusi rahvastikukriisi ületamiseks. „Läbimõeldud perepoliitika on siinkohal üks olulisemaid abinõusid.“ Ta tõi välja, et suurendatakse kolme ja enama lapsega pere toetust 500 euroni, koolilõuna toetus tõstetakse ühe euroni ning positiivset mõju avaldab peredele ka maksuvaba tulu reform. Keskerakonna esimees sõnas, et oma pere loomine eeldab turvatunnet pakkuvat ja lastekasvatamist toetavat keskkonda ning seetõttu tuleb arutada nii lastetoetuste ja vanemapuhkuse süsteemi täiustamist kui ka huvitegevuse võimaluste laiendamist. „Neis valdkondades peavad edukalt koostööd tegema riik, kohalikud omavalitsused ning kõik haridusasutused ja tööandjad.“

Konverentsi juhatanud Keskerakonna peasekretäri Jaak Aabi sõnul on lastesaamine tähtis samm ning noored erinevatel põhjustel lükkavad lastesaamist järjest kaugemasse tulevikku. Riigi ülesanne on pakkuda omalt poolt turvalisust ja kindlustunnet, et oleks julgust seda olulist sammu ette võtta. Tuleb arutleda ka selle üle, kuidas jõuda sinna, et lapsi oleks peres rohkem kui üks või kaks. „500-eurone riiklik toetus alates kolmandast lapsest on kindlasti üks valitsuse oluline samm suurperede toetamisel, kuid peame mõtlema, kuidas saame veelgi jõulisemalt perepoliitikat esile tõsta,“ ütles Aab.

Tähtis on ka eluase

Perekonverentsil toodi välja, et erinevad toetused ja teenused peredele on olulised, kuid naised vaatavad enne lapse sünnitamist otsa siiski ka oma elukaaslasele ning hindavad eluaset.

Riigikogu liige ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juht Siret Kotka-Repinski rääkis, et erinevad toetused on olulised, kuid eelkõige vaatavad noored oma eluaset, kuhu laps peaks sündima. „Pereloomisel vaadatakse seda, kuhu pere luuakse. Milline on eluase ja muidugi ka seda, milline on partner,“ nentis Kotka-Repinski. Ta tõi esile, et uurimisandmete põhjal on üheks suurema pere eelduseks suurem elamispind ehk – mida suurem korter, seda rohkem lapsi. Ta tunnustas Tallinna panust munitsipaaleluasemete ehitamisse ning seeläbi lapsi soovivate perede aitamisse ka korteritega.

 Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi näiteks, et Tallinnas on sündimus juba üle 10 aasta olnud positiivne. Selle üheks soodustavaks asjaoluks on olnud munitsipaalehituse programm, mis on vajalik just seepärast, et noored pered saaksid kvaliteetse eluaseme. Samuti tõstis ta esile, et Tallinnas on 10 erinevat rahalist toetust ja 20 mitmesugust teenust noortele peredele. „Me hoolitseme lasteaias ja koolis käivate laste eest. Pealinnas on parem tervishoid, perearstid ja eriarstiabi. Rohkem kui kuskil mujal toetame Tallinnas vähekindlustatud lapselisi peresid,“ nentis Martinson. Samas on abilinnapea meelest kõige tähtsamaks õnnelik pereelu, kindlustunne ja hoolivus. Ainuüksi edule ja rahale keskendunud ühiskonnamudel ei aita kuidagi kaasa, et naised hakkaksid rohkem lapsi ilmale tooma.

Parim riik sünnitamiseks

Europarlamendi liige Yana Toom andis ülevaate, milline on erinevate lastetoetuste olukord Eestis ja mujal maailmas. Ta tõdes, et Eestis on üks maailma paremaid sünni- ja lastetoetuste süsteeme. Eriti eesrindlikud oleme oma vanemapalga poolest, sest vastseid vanemaid nii pika aja jooksul ja nii kõrgelt tasustavat riiki naljalt ei leiagi. „Eesti on laste sünnitamise materiaalse toetamise poolest kindlasti üks parimaid kohti maailmas,“ tõdes ta. Samas on vanemapuhkus uue koostatava seaduseelnõuga muutumas tema meelest juba nii liberaalseks, et hakkab mõjutama tööandjaid ja vanemapuhkusel olejaid asendavaid töötajaid.

Elavas diskussioonis osalejad leidsid, et riigil tuleb noori aidata enam elamispinnaga. Jätkuma ja kasvama peavad ka materiaalsed toetused ning vajalik on laste kasvatamiseks luua turvaline keskkond, mis hõlmab endas nii lasteaiakohti kui ka sotsiaalseid garantiisid ja teenuseid.

Tuline diskuteerija Peeter Mardna pakkus näiteks välja, et kolme ja enama lapse puhul võiks riiklik vanemapalk olla kuni 1500 eurot ning see ei peaks sõltuma inimese palgast. 

Leiti ka, et massiline immigratsioon pole suurema sündimuse saavutamiseks õige, sest siis riigi võimalused sündimust kontrollida vähenevad veelgi.

AIVAR JARNE, Kesknädal

[fotoallkiri]    SISUKAS PEREKONVERENTS: Keskerakonna perekonverentsil Tallinna Lillepaviljonis tõdeti, et Eesti üheks olulisemaks probleemiks on sündimuse suurendamine ja rahvastiku juurdekasv. Konverentsil esinejad (vasakult): Jaak Aab, Siret Kotka-Repinski, Merike Martinson ja Alina Tubli.

Jaga |