Poliitikud teostavad meditsiinis erahuve

MERIKE MARTINSON,      09. veebruar 2005


Tallinna linnavolikogu 27. jaanuari istungil määrasid koolitervishoiu saatuse jälle kord poliitikud. Lastearstide teadmistele ja kogemustele põhinev seisukoht jäi hüüdjaks hääleks kõrbes.

Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu saadikute hääled otsustasid anda koolitervishoiu sihtasutusele Tallinna Koolitervishoid. See eraettevõtjate loodud sihtasutus on jõudnud tegutseda neli kuud ning viinud oma tahet läbi jõuliselt, ausaid konkurentsireegleid eirates.

Kuidas kõik algas
Koolitervishoiu teema on olnud päevakorras kolm aastat, seda koolitervishoiukabinettide viletsa seisukorra tõttu. Selle aja jooksul olen teinud reformierakondlastest abilinnapeadele Margus Allikmaale ja Anders Tsahknale korduvalt avaldusi, arupärimisi ja ettepanekuid, kaasajastamaks tervisekabinette ja leidmaks vahendeid nende finantseerimiseks.
Ootamatult, informeerimata tervishoiuasutusi, kelle mureks lubamatult alafinantseeritud koolitervishoiu korraldamine oli, leidus initsiatiivgrupp õdedest Anders Tsahkna eestvedamisel, kes soovisid koolitervishoiu enda juhtimisele allutada. Soov tekkis vahetult pärast seda, kui koolitervishoiuteenuse hind tõusis kaks ja pool korda ja Tallinna linn leidis vahendeid kabinettide sisustamiseks. Abilinnapea Anders Tsahkna soosingul kaaluti linnale kuuluva osaühingu Koolitervishoid loomist, eraettevõtlusel põhinev sihtasutus kujunes sellest hiljem. Eelmine, Edgar Savisaare juhitud linnavalitsus kuulas lastearstide põhjendused ära ning arvestas nende vastuseisu lasteteenistuse viimase lüli – koolitervishoiu – eraldamisele lasteteenistusest.
Et nn initsiatiivgrupi idee siiski ellu viia, loodi SA Tallinna Koolitervishoid. Sihtasutuse asutajatena on kirjas osaühing Järveotsa Arstid. Viimase asutaja, osanik ja juhatuse liige oli ka tänane abilinnapea Diana Ingerainen. Teisest Järveotsa Arstide OÜ asutajaliikmest ja osanikust Virge Ottisest on tänaseks saanud SA Koolitervishoiu juhatuse esimees. Anders Tsahkna on SA Koolitervishoiu nõukogu liige.
Edasine asjade käik on etteaimatav. Uus võimuliit Tallinnas ignoreeris jätkuvalt nii Eesti Lastearstide kui Tallinna Lastearstide Seltsi seisukohti isoleeritud koolitervishoiuühenduse vastu ja soovi jätkata tegevust ühendustes SA Tallinna Lastehaigla ja ASis Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Otsus allutada koolitervishoid eraettevõtlusel põhinevale sihtasutusele Tallinna Koolitervishoid allkirjastati Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingus. Nüüd sai abilinnapea Diana Ingerainen kui osanik, asutaja ja juhatuse liige täieliku võimu otsus ellu viia. Sellega oli kiire, sest võimulolek võib olla üürike.

Seletuskiri ja hääletamine
Tallinna linnale kuuluvates üldhariduskoolides koolitervishoiuteenuse korraldamise eelnõu seletuskirjast võib lugeda hoolikalt sõnastatud, kuid populistlikke põhjendusi. Loeme, et uus koolitervishoiuteenus on eelmisega võrreldes „samatasemeline" ja „parem", parem olevat koostöö koolide ja lastevanematega ning kontroll teenuse üle. Rahalisi vahendeid kasutatavat otstarbekamalt, kuid see on kokkuhoid, mis paistab tulevat taas kord laste tervise arvelt.
Argumentatsiooni tipuks on, et uue juhatuse ja nõukoguga on juhtimine parem, täpsustamata, millises mõttes. Eelnõud läbisid komisjonid, sealhulgas laste- ja sotsiaalkomisjonid. Diskussiooni toimuda ei saanudki, peale Diana Ingeraineni vastajaid/väitlejaid polnud. Minu argumenteeritud küsimustele komisjonides vastas Diana Ingerainen tuntud seletuskirjaväidetele – nii on parem, kokkuhoidlikum – tuginedes. Loomulikult hääletati eelnõu poolt. Otsustavad toetushääled andsid Keskfraktsioonist pagenud Didenko, Karavajev ja Faktulin. Seisukohta, et kavandatav koolitervishoiu monopoliseerimine võib osutuda kahjulikuks, väljendasid asjatundlikumad, valdkonnast aru saavad volikogu liikmed kahjuks alles pärast koosolekut.
Sama jõhker, lastearstide seisukohti jalgade alla tallav etteaste tehti volikogu 27. jaanuari istungil, kus Keskfraktsiooni liikmed abilinnapead küsitlesid. Vastused olid dogmaatilised ja loosunglikud. Res Publica ja Rahvaliidu kõrvad jäid kurdiks ka väga argumenteeritud vastuväidetele, samas võis tõdeda, et mõned Reformierakonna meditsiinilise taustaga volinikud pidasid paremaks jääda erapooletuks.
Lastearstide viimasele pingutusele hoida koolilaste tervis ja tervishoiu korraldamine lasteteenistuse lülis oli sellega julm jalahoop antud.

Lastearstid uuesti au sisse!
Aeg on näidanud, kui palju on kaotanud lapsed perearstireformiga seoses. Samal ajal kuuleme perearstide kurtmist ülekoormatuse ja alafinantseerituse pärast. Julgen meenutada, et veel kolm aastat tagasi tegi tavaline lastearst-jaoskonnaarst talveperioodidel päevas 40 koduvisiiti ja võttis sama palju vastu, tundes iga lapse sotsiaalseid ja perekondlikke probleeme ega pidanud seda ülekoormuseks, rääkimata nurisemisest.
Lastearstide seisukohti laste arstiabi korraldamisel on kuulanud vaid omaaegne sotsiaalminister Siiri Oviir, kelle toel jäid alles üldpediaatrid, mis Tallinna lapsevanemaid ainult rõõmustada võib. Lastehaigla ülekoormatud vastuvõtuosakond nõuab nädalavahetustel kahe-kolme pediaatri valvekorda ühe asemel. Üldpediaatrite rakendamine aitab täita lünka laste esmatasandi arstiabis. Viimast tunnistab ka abilinnapea Diana Ingerainen.
Miks aga ei õpita siis vigadest ja miks on nii kiire monopoliseerida koolitervishoid eraettevõtlusele tuginevale sihtasutusele? Kas laste tervisega manipuleerimine pole kuritegu?
Kahjuks ei tegutse olemasolev Tallinna võimuliit oma Res Publica kogemustega tervishoiupoliitikute Andres Korgi ja Georg Männiku soovituste järgi, kes Ühiskondliku Leppe tervishoiufoorumil ütlesid: "Tervishoid on ülereformitud, kiirustagem aeglaselt, astugem samm tagasi ja läheme siis koos edasi!"
Isiklikult tunnen kaotusvalu lasteteenistuse lagunemise pärast kolme-aastase võitluse järel koolitervishoiu eest. Samuti on kurb tõdeda, et järjekordselt aeti segi lapsed, äri ja poliitika. Tulemuste eest ei vastuta keegi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)