![]() Pronkssõdur: vabastaja või okupant? (Vastus kirjavastusele)VÄINO PÄRNPUU, 11. juuni 2008Tahan vastata hr Leo Jaagole Austraaliast, kes reageeris mu kirjale „Pronksiöö tagajärjeks kujunes re-integratsioon“, mis ilmus 21. mai Kesknädalas, sest ta on minust valesti aru saanud. Võib-olla huvitab see probleem teisigi? Kirjutasin sellest, et tuhanded eestimaalased austavad Pronkssõdurit kui fašismi vastu võitlejat. Need austajad teavad küll, et Pronkssõdurist sai okupant, kuid ega seda taheta ju heameelega tunnistada, pealegi kiitsid Balti riikide okupeerimise heaks nii Churchill kui ka Roosevelt. Samuti jagati suurriikide mõjusfääridesse ära ka teised Euroopa riigid. Pronkssõdur oli koalitsioonileppe käsutäitja. Tema austajad ootavad, et nii USA kui ka Suurbritannia tunnistaks kehtetuks Jalta ja Potsdami kokkulepped, nagu NSVL tunnistas õigustühiseks Molotovi–Ribbentropi pakti. Seda ma olen juba varem kirjutanud, et NSV Liidu sõjavägi muutus okupandiks pärast seda, kui ta Balti riikidest ei lahkunud. Kui ta ajas siit fašistid välja, siis oli ta vabastaja. Jagan hr Jaagoga samu mõtteid, et praegu on USA okupant nii Iraagis kui ka Afganistanis, Grenadast rääkimata. Ameeriklased pole Vietnami sõjast õppust võtnud – paistab, et neil on lühike mälu. Loomulikult oli Pronkssõduri Tõnismäelt ära viimise põhjuseks kättemaks NSV Liidu sõjaväele Eesti okupeerimise eest. Pealegi on ju väga kibe ja valus elada koos rahvaga, kes on alatu ettekäändega siia tunginud. Me pidime 700 aastat taluma võõrvõime, kes meie maad pidevalt okupeerisid. Me peaks kandma viha nii sakslaste ja rootslaste kui ka taanlaste ja venelaste vastu. Kas meil on jaksu vihata kõiki neid rahvaid? Süüdi pole ju rahvad, süüdi on valitsejad. Olen Pronkssõduri teema käsitlemisega tahtnud lepitada vaenu eestlaste ja venelaste vahel, sest me peame ju koos elama. Praegu on meil Eesti Vabariik, me oleme saavutanud vabaduse; lisaks on väike Eesti oma tegevusega suutnud lagundada suure NSV Liidu. Me oleme saanud sajakordselt tasutud NSV Liidu okupatsiooni eest. Oleks aeg olla suuremeelne ja mitte tegelda riiklikul tasandil mingi pisikese ausamba teisaldamisega, mis on meie majandusele andnud valusa hoobi. Endised sõjaväelased oleks võinud Tõnismäel leinata langenuid. Nüüd leinavad neid Kaitseväekalmistul tuhanded eestimaalased, kes tunnevad, et neid peetakse okupantideks. Seda enam nad nüüd austavad Pronkssõdurit. Igal rahval on omad kangelased. Kangelased olid ka meie vabadussõdalased, kes meile vabaduse tõid. Austagem vastastikku kangelasi! Alati on vaenutsevad pooled austanud ka eredaid vastaspoole kangelasi, sest nad jäävad ajalukku. ?eldakse, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Me saime vabaduse kätte, kuid jätkame rusikatega vehkimist. Kui me niimoodi jätkame, siis võib elu Eestis muutuda sama raskeks kui endises Jugoslaavias. Tahan öelda, et on vaja andestada ja ära leppida, sest ainult nii saame üheskoos üles ehitada rikka riigi. Lugupidamisega VÄINO PÄRNPUU Tallinnast
Viimati muudetud: 11.06.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |