Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Pronkssõdur teavitajaks — parim kompromisslahendus!

Tõnis Siim,      28. veebruar 2007


Kuigi ajalugu õpetab, et ajaloost sageli ei õpita, õpitakse ometi ajalugu selleks, et ajaloost mõnikord õppida.

Kuna sõjaeelse Eesti Vabariigi kaitsekontseptsioonis polnud kohta mittesõjaliseks vastupanuks okupatsioonide tingimustes (s.t rahvust säästvaks kollaboratsiooniks) ja et sõjaeelne kaitseplaan oli rajatud võiduka minevikusõja kordamisele, kujunesid Eesti rahvuslikud kaotused enneolematult suureks. Väikesed polnud ka vägivallarezhiimide all kannatanud okupantriikide Venemaa ja Saksamaa kaotused. Laskem nende kaotuste põhjustest ja suurusest pajatada Pronkssõduril (kauaaegne ametlik nimetus: Tallinna vabastajate monument), et takistada rahvaste ja kultuuride pöördumatut hävingut uute totalitaristlike jõutegurite toimel.

Pronkssõduri teavitamismissiooni tähtsusest räägib asjaolu, et enamik eestlasi ei oska öelda, kui suur osa Eesti elanikkonnast okupatsioonide käigus hukkus ning millised olid eestlaste rahvuslikud kaotused nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Samas teatakse juutide kuut miljonit ohvrit unepealt.

Repressioonide uurija ajaloodoktor Aigi Rahi-Tamme sõnul peaksid eestlased teadma ligikaudseid arve 3 x 90 000: 90 000 hukkunut; 90 000 põgenikku, küüditatut või vangistatut, kes jäid ellu, aga kodumaale ei naasnud; 90 000 küüditatut, vangistatut või põgenikku, kes jäid ellu ja tulid pärast vintsutusi Eestisse tagasi.

Pronkssõduri uue missiooni elluviimiseks piisaks infostendist ja illustreerivaid esitusi võimaldavast plasmaekraanist. Teavitamise laiem eesmärk olgu kodurahu säilitamine ning põlisrahvaste ja nende kultuuri mitmekesisuses peituva ilu mõistmine.

Kulutada miljardeid kroone kaotusega lõppenud minevikusõja vältimisele (või edukale kordamisele) ja keelduda enesekaitsest nüüdisaja infosõjas viitab väikerahva mingile erilisele häirele (alaväärsuskompleksiga kaasnevale masohhismiharjumusele?). Sest rahvuslikku püsimajäämist määravad jõutegurid on avatud ühiskonnas ennekõike mittesõjalised – demograafilised, majanduslikud, ideoloogilised.

Teabestendid ja -ekraanid tuleks paigaldada mitte ainult Tõnismäele, vaid teistegi mälestusmärkide, näiteks Nevski katedraali juurde, et võimaldada paremini mõista nende ajaloolist tähendust.

Viimati muudetud: 28.02.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail