Võrdõiguslikkusel on mitu otsa

VÄINO UBINA,      27. juuni 2007


Aeg-ajalt ilmub ajalehtedes noorte naiste kurtmisi, et Eestis endiselt pole soolist võrdõiguslikkust, kuigi vastav seadus on olemas. Kurtmise kinnituseks väidetakse, et naiste palk on meeste omast stabiilselt madalam. Kas see siis ongi võrdõiguslikkuse alus? Kallid näitsikud, praegu ei pruugi olla ju võrdset palka isegi kahel kõrvuti tootmisliinil töötaval töömehel. Koguni nende palga suurus on praeguses Eestis salastatud – igaühe palk oleneb töölepingust.

Kas siis inimesed on oma võimekuselt, töökuselt, intelligentsilt identsed, et neid töötasu poolest võrdsustada? See oleks ju ilmne ülekohus. Ma küll ei tahaks, et mind mõne luuseriga palgas võrdsustataks. Pole mingit võrdsust samasoolistelgi isegi ühel ja samal tööl, erinevatest asutustest rääkimata.

Arvan, et võrdõiguslikkus on meil siiski olemas, aga võimalused on erinevad ja jäävadki erinevaks. Ka kahel meessoost puulõhkujal on erinevad töö- ja palgatulemused. Mida siis tahta, kui soolise võrdõiguslikkuse kvoodi rakendada puulõhkumisel? Keda me selliselt kotime – naisi, mehi või tööandjaid? Kuidas siin see võrdõiguslikkus välja näeks? Palka saaksid kõik võrdselt, aga mis saaks tööst. Mina tööandjana võtaks puid lõhkuma ikkagi vaid üle keskmise füüsiliselt kobedad mehed – see tagaks töö ärategemise. Meestööandja ei võta raskele ehitustööle õblukesi naisi ja sedasama ei teeks ka naistööandja (isegi kui ta oleks naisõiguslane!). Egas vähemfüüsiliselgi tööl võrdsustata inimesi. Ikka lähtutakse võimekusest ja paljudest muudest näitajatest – sageli isegi saledusest, pikkusest ja kehakaalust (nt mannekeenid).

See „soolise võrdõiguslikkuse koer" on maetud kuskile mujale. Nimelt sinna, et juhtida tahetakse võrdselt, aga juhitavad ei taheta olla! Ja siis tuuaksegi laiast maailmast näiteid seadusega reguleeritud naiste esindatusest juhtivatel positsioonidel.

Aga on see siis mingi sooline võrdõiguslikkus, kus ühte tööd reguleeritakse seadusega, aga teisi töid mitte? Miks mitte siis juba jälle naised pool-pooleks – tagasi traktorirooli, müüriladujateks ja kaevuriteks, nagu äralagunenud rezhiimi ajal käsitati meeste ja naiste võrdõiguslikkust? Kui võrdõiguslikkus, siis olgu täieline võrdõiguslikkus!

Aga kas poleks naistel õigem jääda neiks ilmataladeks, milleks loodus on nad loonud, võimelisteks jumala tasemel looma uut elu, millega ülitargad ja ülikallid masinad maha ei saa saamagi? Kui sooline erinevus ei oleks nii tähtis, oleks tark evolutsioon meid ammu ümber loonud isepoolduvateks, ja kogu sooline probleem oleks olematu.

Elatunud inimesena austan küll ennem naiseks jäävat naist, kui meeste tegevusmaale tükkijaid.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)