Miks Tallinna pommitamist juhendasid inglased?

VAINO KALLAS,      17. aprill 2002


Põhjus on lihtne. Inglastel olid Saksamaa linnade lauspommitamise näol olemas juba nimetamisväärsed kogemused. Oma kogemusi ruttasid nad edasi andma ka partnerile ja sõbrale Stalinile.

Londonis, St. Clement Danes Church - Kuningliku Õhujõudude peakiriku ees seisab mälestusmärk mehele, keda seal tuntakse "Pommitaja Harris" hüüdnime järgi. Mälestusmärk Harris'ele on püstitatud tänutäheks Inglismaale osutatud teenete eest Teises maailmasõjas, mis seisnes sadu tuhandeid ohvreid nõudnud massiliste pommirünnakute korraldamises Saksamaa linnadele.
Kuni 1942. aastani oli Saksa Luftwaffe Inglismaa sõjaliste objektite ja Londoni pommitamisel hukkunud ka umbes 40 000 tsiviilelanikku. 1942. aasta lõpul keelas Hitler demoraliseerimise eesmärgil toimunud Inglismaa tsiviilelanike pommitamise, leides olevat sellise tegevuse sõjalises mõttes ebaotstarbeka.

Pommitamine murdis linnade moraali

Samal ajal alustasid inglased intensiivset Saksa linnade pommitamist, mis toimusid briti Bomber Command (BC) ülema, lennuväemarssal Arthur Harris'e (1892-1984) käsul ja juhtimisel. Just nimelt temale kuulub ettepanek murda linnade laospommitamise teel vaenlase tsiviilelanikkonna, eriti aga tööstuslinnade töötajate moraal.
Harrise soovitatud pommitamisstrateegia seisnes linnades nn fire storm (tuletormi) korraldamises. Selle põhinõue oli, et alustada tuli südalinna pommitamisest ja see põlema süüdata. Hoonete põlemisest kuumenenud õhk kerkib suure kiirusega ülespoole, tekitades nn tulise õhumulli, mis lõhkedes tekitab kõrvallinnaosade kohal tuletornaado, süüdates need omakorda põlema.
Esimene inglaste pommirünnak pandi toime 1942. aasta 29. märtsil Lübeckile. Kuu hiljem järgnes Rostocki pommitamine. Sama aasta mai lõpul rullisid Inglise Kuningliku Õhujõudude 1046 pommitajat pommivaibaga üle Kölni linna. Kõigis neis rünnakuis hukkus kümneid tuhandeid tsiviilelanikke.
1943. aasta juulis toimus samasugune rünnak Hamburgile, milles osales juba 2200 inglise pommitajat. Linn kaeti pommivaibaga ja süttinud hoonete põlemisel tekkinud hapnikupuuduse tõttu lämbus ning söestus 30 500 linnaelanikku. Berliini pommitasid inglased alates 1942. aastast. Veriseim õhurünnak toimus 9. veebruaril 1945, kus hapnikupuuduses ja tulekahjudes hukkus 22 000 tsiviilisikut.

Dresden hävis peaaegu täielikult

Suurima ohvritearvuga õhurünnak pandi toime aga 13. ja 14. veebruaril 1945 ajaloolisele Dresdenile. Linna rünnati vaheaegadega kolm korda, millest koos inglise lennukitega võtsid osa ka ameerika 8. õhulaevastiku pommitajad B-17 ja B-24. Linna 600 000 elanikust hukkus ligi 100 000 (mõnedel andmetel 120 000) inimest, kellest ametlikult suudeti indentifitseerida ja matta vaid umbes 35 000. Linnas olnud 28 000 hoonest hävis 25 000.
Dresdeni pommitamise motiiv on jäänud tänaseni selgusetuks. Olles kultuuri ja kunstilinnana kuulutatud vabalinnaks, ei olnud linnas sõjatööstust ega sõjaväge. Seepärast olid sakslased kindlad, et linna ei ähvarda liitlaste õhurünnakud ja viisid sealt minema kõik õhtõrje patareid. Suur hukkunute arv oli tingitud just seetõttu, et linnas oli peale linnaelanike veel väga palju sõjapõgenikke, kes olid põgenenud siia läheneva punaarmee eest. Dresdeni lähistel oli samuti umbes 30 000 sõjavangi, kellest paljud hukkusid.

Võitjal on alati õigus

Õhurünnak Dresdenile oli Teise maailmasõja suurimaid terroriakte liitlasvägede poolt. Hiljem on Briti ja Ameerika võimud püüdnud neid fakte vassida. Sõjas on ikka nii, et võitjal on alati õigus.
Inglaste laospommitamiste tagajärjel hukkus Saksamaal möödunud sõjas kokku umbes 600 000 tsiviilisikut Haavata sai ligi 900 000 inimest. Hävis üle 3,37 miljoni hoone.
1944. aasta juunis alustas Hitler nn kättemaksurünnakuid Londonile ja teistele Inglismaa linnadele, kus rakettide V-1 ja V-2 rünnakute tagajärjel hukkus kokku umbes 6200 tsiviiisiku, raskelt haavata said 18 000 linnaelanikku. Kokku hukkus sakslaste õhurünnakutes inglise linnadele umbes 46 000 tsiviilisikut.
Andmed: "Die Bombardierung Dresden"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)