Koalitsioon muudab oma seisukohti haldusreformi osas nii kuidas parasjagu vaja

Kevadel, mil valitsus algatas parlamendis haldusterritoriaalse reformi seaduse, rõhutati meile, et vaid vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusüksused on võimelised täitma kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid ja pakkuma kohalikele elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid. Juba siis jäi mõistmatuks, miks just 5000 elanikuga omavalitsusüksus suudab tagada riigi silmis vajaliku võimekuse, aga vähema elanike arvuga omavalitsus selleni ei küündi. Meie hinnangul ei saanud juba siis ega saa ka edaspidi võrdsustada elanike arvu kohaliku omavalitsuse võimekusega. Sellest juhindudes tegi Eesti Keskerakonna fraktsioon haldusreformile üle poolesaja seadusemuudatuse, et vältida miinimumkriteeriumist lähtumist.

 Nüüdseks on sellest aru saamas ka koalitsiooni esindajad, kuid seda alles pool aastat hiljem. Nimelt pidasime 17. oktoobril põhiseaduskomisjonis maha ootamatult rahumeelse arutelu omavalitsusreformi teemal. Kui varem on komisjonis haldusreformi teemal peetud tuliseid vaidlusi, siis sel korral oli ministeeriumi esindaja arvamus miinimumkriteeriumi suhtes märksa leebemaks muutunud. Komisjonis väideti meile, et Vabariigi Valitsus ei lähtu sundliitmise toimumisel elanike arvu kriteeriumist, vaid teostab iga liitmise korral kaalumisõigust.

Loomulikult näen siin teatavat arengut, mis tähendab, et enam ei hoita nii kiivalt kinni 5000 elaniku normist. Samas ei saa asjaolu, et sundliitmise otsuse teeb Vabariigi Valitsus, pidada endiselt õigeks. Valitsusel ei ole omavalitsustes toimuvast tervikpilti. Kahjuks ei saa täna välistada ka seda, et sundühendamisel kerkivad üles erakondlikud huvid, kus asutakse tegema „omadele“ eeliseid teiste omavalitsuste ees.

Nagu näha, on koalitsioonile vaikselt kohale jõudmas, et suurt reformi ellu viies ei saa lähtuda karmist kirvemeetodist ning viia seda läbi vaid iseenese tarkusest ja omavalitsustega konsulteerimata.

Keskerakond jätkab parema haldusreformi eest seismist. Loodan, et saame lähiajal tühistatud ka muud kahjulikud kriteeriumid eesotsas sundliitmisega.

ANNELI OTT,

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, endine omavalitsusjuht

Jaga |