Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Laskurkorpus võitles vabaduse eest

ELHONEN SAKS,      11. juuli 2001


Kas mõnele meeldib või mitte, kuid Euroopa rahvaste valdava enamuse arvates võitles Eesti Laskurkorpus vabaduse eest, samal ajal leegionäre eurooplased vabadusvõitlejateks ei pea.

Täienduseks 27. juunil Kesknädalas avaldatud tundmatule Eesti Leegionärile suunatud lugeja telefonikõnele

Esiteks võin lisada, et oma nime mitte avaldada soovinud helistaja info oli õige. Oktoobris 1940 asutatud Varssavi geto valvamise usaldasid sakslased 1941. aastal nende teenistusse vabatahtlikult tulnud idaeurooplastest formeeritud politseipataljonidele. Enamik politseinikest olid poolakad, ukrainlased ja venelased, kuid leidus ka tšehhe, leedulasi, lätlasi ning eestlasi.
Kui 19. aprillil 1943 algas juutide ülestõus, toodi selle mahasurumiseks kohale seni rindel tegutsenud SS eliitüksus. Operatsiooni üldjuhiks oli Waffen-SS kindralleitnant Jürgen Stroop. Kolme nädala jooksul õnnestus tal (kahurite, tankide ja lennukite toetusel) revolvrite, granaatide ja süütepudelitega relvastatud juutide vastupanu murda. Pärast sõda mõisteti Stroop surma ja poodi üles.
Pean vajalikuks märkida, et juutide tapmisest Varssavis eesti mehed otseselt osa ei võtnud. Erinevalt ukrainlastest ja lätlastest, kelle osalus on tõestatud.

Teiseks, 20. juuni lehes kirjutanud ühele leegionärile:
tundmatu Eesti Laskurkorpus oli olemas, ta loodi 25. septembril 1942 ja saadeti laiali 6. mail 1946. Teile võib meeldida või mitte, aga Euroopa rahvaste valdava enamuse arvates võitles laskurkorpus vabaduse eest, samal ajal leegionäre eurooplased vabadusvõitlejateks ei pea. Kõige väärikamaks eesti rahvusest II maailmasõja aegseks sõjameheks on nende silmis Eesti Laskurkorpuse komandör kindralleitnant Lembit Pärn.

Viimati muudetud: 11.07.2001
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail