Estonia uurimiskomisjoni peaks kuuluma ka hukkunute omakseid

MAX KAUR,      20. juuni 2007


852 inimese uppumine parvlaevaga Estonia ei saa jääda tänases Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 13 aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunust on vastukäivad. Tõde ei toonud lähemale ka riikliku uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolnu kindlalt ümber.

Järjest enam tundub, et tegemist polnudki lihtsalt õnnetusega. Kes olid selle läbiviijad ja kes vastutavad hukkunute perekondade ees – sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, sest kaotasin õnnetuses kaks lähedast inimest.

Toetan igati Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni initsiatiivi moodustada uurimiskomisjon parvlaeva Estonia uppumise asjaolude väljaselgitamiseks. 1994. aasta septembris Läänemeres toimunud laevahuku põhjuste uurimine Riigikogu komisjonis on viimase paari aasta vältel ilmnenud uute asjaolude tõttu loomulik ja vajalik samm. Lisaks arvan, et selle komisjoni efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks peaks sinna kuluma ka hukkunute sugulasi. See oleks loogiline, demokraatlik ja inimlik.

Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid. Teadasaamine pole võimatu ega välistatud. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Riigikogu kavandatud uurimiskomisjon peaks julgelt kutsuma oma tööistungitele selgitusi andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning ka EL ja NATO julgeolekujuhtkonna esindajad.

Eesti saaks käituda tõelise riigina, kes näitab, et meie jaoks on prioriteediks kodaniku ja rahva turvalisus. Ja et see on meile niisama oluline kui lääneliku mudeli kohase demokraatia loomine Afganistanis ja Iraagis. Või niisama tähtis kui Pronkssõduri lugu.

Nii nagu mõned Eesti poliitikud, nii on ka osa Rootsi poliitikuid arvamusel, et tõe nimel peab Estonia merepõhjast üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt saaksime võimaluse matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)