Kaalukeel (4)

Heiki Kortspärn,      22. märts 2006


22. mai 2001.a. Toomas Savi:

"1990-92 olin Soomes arst. Siis tuli lama, ja tulin tagasi.
Minu maailmavaade on liberaalne. Pitseri annab minu arstiamet...
Abielutruudust murdnud ei ole...
Mina pole teinud koostööd KGB-ga...
Isa oli ERNA-retkel ja Tartu vabastaja 1941. a. juulis...
Olen ristitud 12. aug. 1943. a. Suure-Jaani kirikus...
Mina ei valeta ...
90% tippsportlastest tarvitab dopingut...
Minu meeskonda juhib Rain Rosimannus...
Juulilepped. Seda viga on vist juba hilja parandada...
Olen surmanuhtluse lõpetamise poolt...
2006.a. rahvas valib presidendi...
Tahan Euroliitu. See on Eestile parim lahendus...
Vaino Väljasest pean lugu. Aus, sirgjooneline...
Austan K. Pätsi...
Olen demokraat...
Mina ei suitseta...
Ma ei ole äraostetav... Mul on pangalaen (korteri remont 150 tuhat)...
Saatesse helistajaid oli 15500, poolt-vastu suhe jäi 65:35.

Teiste kandidaatide kohta mul märkmed puuduvad.

Loomulikult oli minu poolt erilise luubi all Rüütli esinemine. Olin peaaegu kindel, et (maru)rahvuslane Ott mängib temaga nagu kass hiirega ja lõpuks pistab nahka. Aga läks teisiti. Rüütel pidas vastu minuti, kümme minutit, terve saate! Üldmulje oli soliidne ja positiivne. Just see intervjuu pani mind mõtlema, et kas üleüldises nooremate ja vihaste meeste pundis seda õiget kandidaati leidubki? Ja igaühel oli mingisugune temale ainuomane negatiivne foon.
Tabasin end mõttelt, et kui kandidaadid on võrdselt head või, kui soovite, võrdselt halvad, siis otsustavaks peab saama tulevase presidendi tegude ettearvatavus. Eestil oli juba kaks korda halvasti vedanud: nii Päts kui ka Meri tegutsesid sageli isepäiselt ja ettearvamatult ning tegid Eesti riigile ja rahvale korvamatut kahju. Minus süvenes mõte, et vähemalt ühe ametiaja peaks Eestil olema president, kes ei vii Eesti jaoks läbi midagi hukutavat ning kelle tegevus ja otsused on kenasti etteaimatavad. Siin tõusis konkurentsitult esile Rüütli isik.
Tema punane minevik oli selleks ajaks minu jaoks juba teisejärguline fakt. Seda enam, et KGB-ga aktiivset koostööd teinud ja omal ajal "Vanemuise" teatris töötades hüüdnime "Punane Meri" saanud Lennu-taadu nautis kaks presidendi ametiaega järjepannu täie rinnaga rahva poolehoidu!
Nii jõudiski kätte aeg, kus otsustasin võtta paberi ja pliiatsi, et hakata ellu viima "üksikisiku osa ajaloo kujundamisel".

26. mail 2001. a ilmus Postimehe kirjade-rubriigis minu artikkel "Meeldiv üllatus":
"21. mai otsesaates vestles Urmas Ott TV 1-s pikalt ja põhjalikult Eestimaa Rahvaliidu presidendikandidaadi Arnold Rüütliga. Enne saadet kujutasin ette seniilsusest pakatavat ja Alzheimeri tõbe põdevat vanahärrat, kellest saatejuht halastamatult teerullina üle sõidab. Pika vestluse lõppedes olin aga meeldivalt üllatunud: 73-aastane härrasmees ei jäänud saatejuhile alla, vaid suutis teravusi loopivale ja provotseerivale Otile nii mõnegi ninanipsu anda.
Mind ei häiri Rüütli kunagine punane minevik ja kõrge ametipost. Ja kui Läänes sellest eriline number tehakse, siis on see meie endi kaasmaalaste korraldatud.
On väga tõenäoline, et Rüütlist ei saa presidenti ka kolmandal katsel: liialt palju on rahva ajusid loputatud... Kuid pean tunnistama: see mees on siiski igati väärt olema Eesti Vabariigi president ja esimese ametiaja veaks ta kindlasti ausalt ja edukalt välja.
Ka teistel kandidaatidel on palju plusse ning president valitakse tõenäoliselt n-ö suurel ringil valijameeste poolt. Usun, et see on tunduvalt parem, õiglasem ja rahvalähedasem variant."

Seega, kirjutasin Rüütlit toetava artikli, kuid ei uskunud tema edusse. Kõige ootamatum löök tuli Rahvaliidu kohalikelt juhtidelt: ma olevat Rüütlist hoopis halvustavalt kirjutanud ja seetõttu Rahvaliidu ees suur süüdlane. Vastasin, et kui nii ilmselgest positiivsest loost nii valesti aru saadakse, on Rahvaliidul eesotsas rumalad juhid, kes tuleks targemate vastu välja vahetada. Rääkisin kahe tuttava rahvaliitlasest Riigikogu liikmega ja nad kinnitasid, et oli hea Rüütlit toetav lugu. Samas ähvardas Rahvaliidu kohalik juht kokku kutsuda erakorralise koosoleku Rüütlit ja Rahvaliitu häbistava artikli arutamiseks ning minu üle avalikuks kohtumõistmiseks. Millegipärast jäi see toimumata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)