Pensionärid saavad viiendikuga vastu pükse

ANTS TAMME,      10. november 2004


Viimastel nädalatel on Videviku toimetusse hakanud senisest sagedamini tulema kirju ning etteheiteidki, et miks keegi ometi pensionäride ning invaliidide viletsa ainelise olukorra pärast midagi ette ei võta, valitsust Euroopa kohtusse ei kaeba jne. King pigistab, s.t keskmine pension on just parasjagu nii väike, et enamik pensionäridest elab sutsukese allpool ametlikku vaesusepiiri, selle piiril või siis tillukese pügala võrra ülalpool seda. Nõnda kipub pensionäri elu jääma virelemiseks. Pealegi on pahaendeline hinnatõus käes mis käes: mootorikütuse hinna kergitamisest johtuv üldine hinnatõus, pluss piim, toasoojus ja ravimid.
Soome ja Rootsiga võrreldes saab Eesti pensionär umbes kümme korda väiksemat pensioni. Hiljaaegu päris üks Soome pensionär oma siinselt saatusekaaslaselt imestades: kuidas teil on üldse võimalik nii väikese rahaga ära elada? Vastus sellele vaata et filosoofilisele küsimusele tegelikult puudub…
Enne viimatisi Riigikogu valimisi lubasid mõned Res Publica saadikukandidaadid (praegune Riigikogu esimees Ene Ergma kaasa arvatud) pensionäridele koguni 4000 krooni suurust keskmist pensioni. Kui respublikaanid oma populistlike tõotuste toel lausa mitmekümnekesi Toompeale jõudsid, muutus pääsemise eest n-ö kirikule lubatud kroonlühter tühipaljaks küünlajalaks: pension lubati tõsta vaid 3000 krooni lähedale, ja sedagi alles 2007. aastaks. Samas mindi tulumaksu vähendamise tasakaalustamiseks riigieelarves kaudsete maksude järsu tõstmise teed, need aga teatavasti ei jäta valusalt puudutamata pensionäregi. Ei halastatud ka kõige nõrgematele: täispimedate puudeastet vähendati sellevõrra, et nende pension kaotas vaata et kolmandiku.
Üheks eakate pensionitõususoovide tagasitõrjumise võtteks on kujunenud põhjendamatud jutud sellest, et 20-protsendilisest (20% igaühe palgast) sotsiaalmaksust ei jätkuvat pensionideks ning sestap saavat pensionikassa kohe-kohe tühjaks. See jutt on mõeldud lihtsameelsetele, sest sotsiaalmaksu paranenud laekumise tingimustes jätkuks pensionirahast ka siis, kui kohemaid 300 või isegi 400 krooni keskmisele pensionile juurde pandaks.
Kui umbes kolm aastat tagasi pensionireformi alustati, lubati pensionäridele, et selleks vajalikud summad (noorte inimeste II pensionisamba rahastamiseks) võetakse edaspidi riigieelarve muudest allikatest, mitte aga pensionikassast, nagu seda esialgu tegema hakati. Aga hoolimata S. Kallase jt asjaomaste otsustajate tolleaegsetest lubadustest jätkatakse siiamaani II pensionisamba rahastamist praeguste vanaduspensionäride huve kahjustades.
On sümboolne, et Riigikogul (kus enamuse moodustavad Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu poliitikud) jätkus küünilisust vähendada vanaduspensioniks kogutavat raha tervelt viiendiku võrra just nimelt 14. aprillil 2004. a – just selsamal päeval, mil 4–5 tuhat pensionäri oli kogunenud Toompeale meeleavaldusele kiiremat pensionitõusu nõudma. Nimelt otsustas Riigikogu tol päeval, et pensionifondi ei suunata sotsiaalmaksust mitte enam kogu selleks senini võetud 20% kõikidest maksustatud töötasudest kokku, vaid kõigest 16%. Ülejäänud 4% suunatakse erikontole, kus sinna kogunevast rahast alla poole pistetakse noorte II pensionisambasse, aga rohkem kui pool (kokku ligi miljard krooni aastas) jäetakse reservi, s.t pankuritele pööritamiseks.
Ning seda häbiväärset otsust püüti avalikkuse eest saladusse jätta, kuid Videvik sai sellest seadusest viimaks koopia.
Nõnda on jutud sellest, et sotsiaalmaksust kogutavast rahast ei jätkuvat mitte kuidagi korralikuma pensioni maksmiseks, valelik suitsukate, mis pensionäre enam ei eksita.
Kolmikliidu hämajutud pensioni tõstmise võimatusest mitte üksnes ei veena enam, vaid need ajendavad meid ka hääletama valimistel hoopis teiste erakondade eest. Esimese valusa valimisõppetunni ju Res Publica juba sai, kui nende läbimurdepoliitik Urmas Reinsalu Europarlamendi valimistel häbistatult läbi kukkus. Seesugust põrumiskolinat kavatsevad eakad valijad praegustele valitsusparteidele pakkuda ka järgmistel valimistel. Küllap nad siis hakkavad lõpuks aru saama, et pensionärid pole kohustatud nende eest oma leivapalukese pärast küürutama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)