Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      22. november 2006


Euroala aruanne

Vastusena Euroopa Komisjoni esimesele euroala aastaaruandele võttis parlament vastu omapoolse raporti soovitustega euroala toimimise parandamiseks. Komisjonil tuleks selle kohaselt jääda uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgenduse juurde. Liikmesriikidel palutakse aasta-aastalt vähendada eelarvepuudujääki kontrollmääraga 0,5% SKP-st, kooskõlastada rahapoliitika ajakavad ja tugineda eelarveprognoosides sarnastele kriteeriumidele. Järjekordselt rõhutame ka läbipaistvuse olulisust Euroopa Keskpanga otsustusprotsessis.
Samuti peaks liikmesriigid eraldama rohkem raha teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning kehtestama maksusoodustused teadus- ja arendustegevusse investeerivatele ettevõtjatele ja ülikoolidele. Liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kutsume üles lisama oma peamiste eesmärkide hulka energia siseturu loomise. Raport tervitab ka Sloveenia ühinemist euroga 1. jaanuarist 2007.

Teenuste direktiiv

Pärast aastaid kestnud arutelusid sai heakskiidu kokkulepe siseturu teenuste direktiivi kohta. Ka Eesti ettevõtted peaksid sellest oluliselt võitma, sest mitmete teenuseliikide pakkumine ühisturul lihtsustub.
Eestis registreeritud ettevõtetelt ei tohi teistes liikmesriikides nõuda ümberregistreerimisi ega täiendavaid litsentseerimisi või kehtestada juurdepääsupiiranguid. Haldusbürokraatlikke protseduure ja dokumentide dubleerimisi jääb tunduvalt vähemaks, paljusid menetlustoiminguid hakkab saama korraldada ühtsetes kontaktpunktides. Laienevad elektroonilise asjaajamise võimalused, paraneb teabevahetus jms. Juba on kokku loetud, et direktiiv teeb 65 sammu protseduuride lihtsustamiseks ja esitab 40 meedet tõkete eemaldamiseks teenuste osutamiselt.
Suurenema peaks konkurents reisi- ja ehitusteenuste, kinnisvara- ja reklaamiettevõtluse, toitlustus- ja vabaajateenuste, mitmesuguste äriteenuste ning jaemüügi alal. Koos vabama konkurentsiga peaks kaasnema ka mõningane hindade langus.
Kindlasti ei ole siseturg praeguse kompromisslahendusega lõplikult avatud ja mõne aja pärast tuleb selles suunas teha järgmine samm. Kuid parem pool muna, kui tühi koor. Loodame, et liikmesriigid hakkavad omavaheliste pikkade arutelude tulemusena sündinud kompromissi ka ellu rakendama ja et võimalike kohtulahendite kuhi jääb sellevõrra õhemaks.

Merekeskkonna poliitika

Parlament soovib laiendada merestrateegia direktiivi, mis kehtib Läänemere, Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemere suhtes, ka Mustale merele. Liikmesriigid peavad saavutama merekeskkonna hea seisundi aastaks 2017. Raport nõuab, et samasse merepiirkonda kuuluvad liikmesriigid peaksid looma ühise merestrateegia ning määratlema haldusüksused oma mereruumi iga piirkonna või allpiirkonna jaoks.
Kriitilise keskkonnaseisundi tõttu võiks Läänemeri olla selle strateegia rakendamisel juhtalaks, st siin võiks strateegiat rakendada kiiremini ning selleks nähtaks ette ka lisatoetus. Samuti peaks Euroopa Komisjon kehtestama keskkonnanõuete raamistiku tagamaks, et enne suuri infrastruktuuri projekte merekeskkonnas konsulteeritaks kõikide osapooltega.

Euroopa Komisjoni tööprogramm 2007

Komisjon esitas parlamendile oma 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi, mille prioriteetideks on majanduse kaasajastamine, rändevoogude parem juhtimine, energeetika, heaolu ning Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas.
Komisjoni president José Manuel Barroso tõi oma ettekandes prioriteetidena välja energeetika, kliimamuutused, majandusliku rände, ühisturu ja julgeoleku. Järgmisel aastal püütakse jõuda ka kokkuleppeni EL-i tuleviku osas, mis pannakse kirja liidu 50. aastapäeval vastu võetavasse Berliini deklaratsiooni.
Fraktsioonide sõnavõttudes rõhutati ettenähtud tähtaegadest kinnipidamise olulisust ja et paljud eesmärgid on seatud kõrgeks, kuid vahendeid nende elluviimiseks napib. Oluline on energiakindluse ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise ning keskkonnale keskendumise olulisus. Fraktsioonide poolt leidsid tunnustust ka ettepanekud vähendada bürokraatiat ja lihtsustada seadusandlust.

Naised rahvusvahelises poliitikas

Sellekohases raportis toonitame, et vaatamata suurele hulgale poliitilistele avaldustele ja soovitustele, vastuvõetud tegevuskavadele ja kehtestatud eriõigusaktidele jätkub Euroopas ja mujal maailmas sooline ebavõrdsus ning naiste diskrimineerimine ja alaesindatus poliitikas.
Näiteks Euroopa Parlamenti valitud naiste osakaal on sõltuvalt riigist 0-58%, rahvusparlamentidesse valitud naiste osakaal kõigub 9% ja 45% vahel. Parlamentidevahelise Liidu andmetel on maailma 43 961 parlamendisaadikust (alam- ja ülemkodades kokku) naissoost ainult 16,4%. Skandinaaviamaades on naisparlamendiliikmete suhtarv kõige kõrgem (40%), sellele järgnevad Ameerika (19,6%) ja Euroopa (OSCE riigid, v.a. Skandinaaviamaad) keskmiselt 16,9 protsendiga, mis on veidi rohkem kui Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas (16,4%), Aasias (16,3%), Vaikse ookeani maades (12%) ja araabia maades (8,3%).
Valimissüsteemidel ja poliitilistel erakondadel on otsustav mõju poliitikas soolise tasakaalu saavutamisele. Sellega seoses nõuame erakondadelt, et kogu Euroopas tagataks tasakaalustatud osalemine kandidaatide nimekirjades. Väga tähtis on siin hoiakute muutmine. Euroopa Komisjoni kutsume üles suurendama toetust projektidele, mille eesmärk on kindlustada naiste poliitilises elus osalemine EL-is ja mujal.

Piiriülese pärimise lihtsustamine

Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsume Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekut pärimisõiguse ja testamentide kohta. EL-is algatatakse igal aastal kuni 100 000 piiriülese pärimisasja menetlust. Hiljutise kümne uue liikmesriigi lisandumisega on see arv veelgi suurenemas.
Kuna pärimisõiguse ja testamentide küsimuses on rahvusvahelise eraõiguse ja liikmesriikide materiaalõiguse süsteemides suuri erinevusi, mis põhjustavad pärimisasjaga seotud isikutele pärandi kättesaamisel mõnikord märkimisväärseid raskusi ja kulusid, võeti vastu otsus välja töötada vastav õigusakt.
Kuigi pärimisõigus on liikmesriikide pädevuses, ei ole otsus vastuolus EL-i pädevusega ega piira ka liikmesriikide õigusi, sest vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 65b kuulub liikmesriikide seaduste ja kohtualluvuse konflikti suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust edendavate meetmete vastuvõtmine Euroopa Ühenduse pädevusse.
Parlamendi arvates tuleks harmoniseerida kohtualluvuse reegleid ja kohtuotsuste ning avalike dokumentide vastastikust tunnustamist. Nii pädevuse põhikriteeriumina kui ka objektiivse kohaldamiskriteeriumina tuleks arvestada alalist elukohta, mis tähendab kas surnu alalist elukohta surmahetkel, tingimusel, et see oli tema alaline elukoht vähemalt 2 aastat enne surma, või kui see tingimus pole täidetud, siis kohta, kus oli surnu surmahetkel tema peamine huvide keskus. Leiame samuti, et ka individuaalset tahet peaks olema võimalik teostada ja et valik peaks väljenduma testamendiklauslina. Teatud tingimustel võiksid samas ka pärijad saada valida pädeva kohtu.
Pärandi kättesaamise menetluse lihtsustamiseks tuleks sisse viia Euroopa pärimistunnistus, mis määraks kindlaks pärimise suhtes kohaldatava õiguse, pärandi saajad, selle haldamise eest vastutavad isikud, nende volitused ning pärandvara osad. Euroopa Komisjonilt oodatakse õigusloomealase ettepaneku esitamist Euroopa Parlamendile 2007.a. jooksul.

Gruusia presidendi visiit

Parlamendi plenaarkogu ees esines Gruusia president Mihhail Saakashvili, kellega Kaukaasia delegatsiooni liikmena spiikri kutsel ka lõunastasin. Saakashvili rõhutas, et Gruusia jaoks on EL-i liikmelisus kauge (kuid soovitav) eesmärk. Ta toonitas nii parlamendi ees kui ka ametlikul lõunasöögil, et Euroopa soov endisi NLiidu vabariike aidata on tugevdanud üldist rahu ja demokraatiat. President selgitas parlamendile samuti Venemaa majanduslikke ohje Gruusia suhtes, mis võivad viia ohtliku blokaadini, ja nõudis, et Venemaa peab Gruusia suhtes lõpetama surve avaldamise.
Ajavõtjate sõnul olla Saakashvili kõne olnud Euroopa Parlamendi ajaloo pikim. Minu saadikuksoleku aja pikim aplaus kõlas tema sõnavõtu lõpus Gruusia toetuseks päris kindlasti.

Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia

Läänemere piirkonna strateegia kohta vastu võetud raport rõhutab, et see piirkond peaks saama Põhjamõõtme poliitika üheks eelispiirkonnaks. Strateegia abil sooviksime Läänemere piirkonna muuta üheks maailma atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning parandada selle ökoloogilist seisundit. Samuti taotleme strateegia jaoks eraldi eelarverea loomist. Teeme ka ettepaneku korraldada igal aastal enne suvist Euroopa Ülemkogu Läänemeremaade tippkohtumine.
Raportis väljendame toetust Läänemere piirkonna koostööle energiavaldkonnas ja rõhutame vajadust vähendada energiasõltuvust Venemaast. Piirkonna liikmesriike julgustame uurima ühise energiaturu loomise võimalusi ning Venemaad kutsume üles ratifitseerima piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni.
Läänemere kaitse on üks tähtsamaid valdkondi, mida tuleb EL-i põllumajandus- ja struktuuriprogrammides arvestada. Samuti toonitame vajadust kaitsta ja tugevdada selle piirkonna kalavarusid. Keelata tuleks naftavedu ühepõhjaliste tankeritega.
Raportis soovitame ka uue programmi "Piirideta Läänemeri" käivitamist, eesmärgiga tagada ladus piiriületus. Samuti toetame piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopaga ühendava "Läänemere kiirtee" rajamist 2010. aastaks.
Samas raportis nõuame ka Rail Baltica projekti elluviimist ja kiirraudtee loomist. Via Baltica kiirtee kui Läänemere piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopaga ühendava tee valmimist nõuame aastaks 2013.
Toetust avaldame ka piirkondlikele õpilasvahetustele ja soovitame ülikoolidel luua rahvusvahelise konkurentsivõimega tippkeskusi.
Kuna Läänemere regiooni idapiir on organiseeritud kuritegevuse oluliseks läbipääsuteeks – eriti murettekitav on seejuures inim- ja uimastikaubandus –, peaks Europol olema rohkem kaasatud. Vajame tõhusamat koostööd igal tasandil. Selleks on muu hulgas vaja eraldada piisavaid summasid Euroopa välispiiride fondist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)