Kodurahufoorum: mida teha tööpuudusega?

Töötuse kasv on katastroofiline

Savisaar kinnitas foorumi avakõnes, et töötute arv on aasta jooksul suurenenud ligi 100 tuhande võrra. Kuna selline situatsioon on Eestis esmakordne, puudub riigiasutustel oskus niisuguses olukorras käituda. Valitsus kahjuks ei tee praktiliselt midagi, et olukorda parandada - ainult räägib uute töökohtade tekkeks soodsa kliima loomisest, sõnadest aga kaugemale ei jõua.

Ansip on soovitanud „anda abivajajale õng, mitte kala". Selleks viidi Tööturuametis, mis nüüdseks on Töötukassaga liidetud, läbi terve hulk koolitusi. Näiteks õpetati välja korstnapühkijaid, hiljem aga selgus, et piisavat hulka korstnaid, mida pühkida, polegi olemas.

Savisaar mainiski, et tolle „õngega" pole meil suurt midagi teha, sest „kala" meie jões ju pole. Tema sõnul oleks ilmselt kõige tähtsam säilitada inimeste tööharjumused. Sellega on Tallinna linnavalitsus ka pidevalt tegelnud. Umbes aasta tagasi võeti vastu Tallinna abipakett, tänu millele sai Tallinnas 2009. a omavalitsusüksuste toel tööd oma paar tuhat inimest. Selle üle aga on valitsuse tasemel ning Eesti „vabas" meedias vaid ilgutud.

Veel Tallinna reisisaatjatest

Tallinna linn lõi töökohad, millele meedia on suutnud anda ülimalt negatiivse imago, - loomulikult on seda reisisaatjad. Teisalt, rahvusvaheline invaorganisatsioon tänas Tallinna linnavalitsust reisisaatjate olemasolu eest, sest bussisõit on ratastooliinimestel tänu reisisaatjatele nüüd tunduvalt lihtsam.

„Kui kьsite, millisel määral sotsiaalse hхive ja töökohtade loomise toetamine Tallinnas tööpuuduse leevendamisele kaasa aitab, siis tooksin niisuguse näite: märtsikuine tööpuuduse statistika näitab, et kui Eestis tervikuna kaotas märtsis töö 1285 inimest, siis Tallinnas 145, mis on vaid 11,3% kogu Eesti töötuse kasvust. Arvestades asjaoluga, et Tallinna osakaal Eesti tööjõus on ligikaudu 32%, oli töötuse märtsikuine kasvutempo Tallinnas peaaegu kolm korda väiksem kui riigis tervikuna,"ütles Savisaar.

Peaasjalikult tegi linnapeale muret, et riigi ja omavalitsuste vahel puudub koostöö. Ta oli üsna kindel, et Keskerakonna poolt esitatud tööpuuduse leevendamise seaduseelnõu ei saa Riigikogus piisavalt toetust, sest valitsuskoalitsioon paistab olevat inimeste murede suhtes täiesti ükskõikne. See aga on Savisaare hinnangul kõige hirmsam.

Välisinvesteeringud on rahvale laenukoormaks

Akadeemik Urmas Varblane kui majandusteadlane avas meid tabanud kriisi globaalsemaid tagamaid. Ta kinnitas, et Eesti tohutu majanduskasv, millest meie võimuladvik aastaid heietas, oli fiktsioon. Majandusedu aluseks polnud majanduse areng, vaid võõra raha suur sissevool rahvale jagatud laenude kaudu, kusjuures meil nimetatakse seda välisinvesteeringuteks; aga ka tohutult ülespaisutatud tarbimine.

Siinkirjutaja on ise olnud tunnistajaks, kuidas Ansip korduvalt hooples Eesti riigi väikese laenukoormusega, mis olevat vaat et Euroopa madalaim. Varblane tõdes: rahva laenukoormat ei saa riigist eraldiseisvana võtta - koosneb ju riik ikkagi rahvast.

Tuleviku jaoks pole finantse

Tulevikuperspektiivide suhtes polnud akadeemik kuigi optimistlik, sest majandust uuesti käima tõmmata olevat küllalt raske - eelkõige seetõttu, et meil puuduvad majanduse rahastamiseks elementaarsed finantsid. Välisinvesteeringud puuduvad, sest Rootsi pangad ei taha rahvale enam laene anda. Samuti on vähenenud tarbimine, mis on teine peamine tuluallikas.

Üldiselt leidis professor Varblane, et totaalne liberalism meie riigis ei ole võimalik. Eesti siseturg on äärmiselt väike ja täielikult avatud majandus hävitab lõplikult meie tootjad, kes pole suurte välistootjate kõrval konkurentsivõimelised.

Lõpuks pakkus teadlane tööpuudusega tõsisemaks tegelemiseks ühe lahendusena välja veel ühe ministri - tööministri - ametissepaneku, kuigi Eesti tundub olevat niigi üleametnikustatud.

Jah, tõesti kohutavalt keeruline on konkurentsivõimetus riigis praeguse majandusmudeli abil mingit pääsuplaani välja pakkuda.

Erinev statistika

Töötukassas paistab kõik olevat korras, kuid Statistikaameti järgi pole asi nii roosiline midagi.

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal kinnitas: tõsi, tööpuudus on Eestis probleem ja täna olukord kardinaalselt muutuma ei hakka, kuid siiski polevat asi väga hull! Tema sõnul saavat 65% Töötukassa töötute nimekirjast lahkujatest tööd; töökohti pidavat kah viimasel ajal jõudsalt juurde tulema.

Ka Liimal jagas seisukohta, et totaalsest täiend- ja ümberõppest pole kasu. Kui pole töökohti, pole ju ka oskureid tarvis. Üldiselt olevat aga Töötukassa arvestanud lähiajaks umbes 80 tuhande töötuga.

Eesti Avatud Ьhiskonna Instituudi juhataja Ivi Proosi hinnangul  erinevad need tццtusenдitajad reaalsusest vдgagi. Kui Tццtukassa vдitel oli 2010. a esimeses kvartalis 95 tuhat tццtut, siis Statistikaameti andmeil on neid samal ajal 140 tuhat - peaaegu kolmandiku vхrra rohkem.

Proosi sõnul ei saa lihtametnikke muidugi süüdistada valeandmete esitamises või arvudega manipuleerimises, sest nad opereerivad tõepoolest vaid ametlike andmetega, kuid ministri tasemel ei tohiks küll udu ajada. Kõrge ametnik saab käituda kahtmoodi: poliitikuna, kellele on tähtis tema isiklik poliitiline karjäär, ning riigimehena, kes muretseb riigi ja rahva heaolu pärast.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur olevat aga ühes hiljutises raadiosaates just poliitikuna käitunud. Kui temalt küsiti kommentaari vastavaldatud töötusenäitajate kohta, siis  selle asemel, et rääkida, mida Sotsiaalministeerium reaalselt teeb tööpuuduse vähendamiseks ja töötute aitamiseks, hakanud ta seletama, et „numbrid ei olevat päris täpsed" ja et „meil ministeeriumis on teised andmed".

Valitsus ei suuda kriisist väljuda

Reformi-ministri selline käitumine näitab selgelt praegust olukorda, mida kinnitavad ka eksperdid, - valitsusel puudub kriisist väljumise programm.

Proosi sõnul on olukord trööstitu: peaminister hüüab vaid hurraa eurole; Riigikogus käib kähmlemine, kus kõik opositsiooni algatused sügavalt koalitsiooniliiva jooksevad; meedia tegeleb valitsuspopulismi levitamisega ega analüüsi olukorda.

Kannatavad aga kogu selles jamas lapsed. Tööpuuduse kasvuga halveneb eelkõige just nende olukord. Kannatab ka töötu enda ning tema pereliikmete tervis. Lõppkokkuvõttes kannatab kogu elanikkonna tervis, sest sotsiaalmaksu laekumise järsu vähenemise tagajärjel muutuvad haigekassateenused üha vähem kättesaadavaks.

Regioonide erinevus

Olukord riigis on seega vägagi nutune. OÜ Geomeedia juhi Rivo Noorkõivu sõnul on Eestis regioonidevahelised erinevused peaaegu Euroopa suurimad. Suuremad on need vaid Lätis. See näitab tohutut ebastabiilsust meie riigis.

Tallinnas on tööpuuduse kasv olnud kõige väiksem. Peaaegu sama hästi on läinud ka Harjumaal. Kuid seda ei saa enam öelda teiste regioonide kohta; eriti kehvad on lood Lõuna- ja Kirde-Eestis. Tallinna ja Harjumaa arvele tuleb üle poole vabariigi sisemajanduse kogutoodangust.

Suuresti erineb piirkonniti ka tööst ilmajäänute ja registreeritud töötute arv. Näiteks Jõgevamaal on registreeritud töötute protsent (10%) praegu madalaim Eestis, kuid tegelike töötute arv on üle 50% kõrgem kui registreeritud töötute arv.

Olukorrale lahendusi on raske leida, eriti kui käib vägikaikavedu riigi ja omavalitsuste vahel. Ansipi-Ligi plaani, et pärast euro tulekut annab Eesti kreeklastele laenu, ning siis hakkavad Eesti inimesed tagasitulevatest intressidest rantjeedena elama, ei saa just väga mõistlikuks pidada.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |