Pensionärid, tõestame, et meie ei ole võimetud!

HEIKI MÄNNIK,      10. november 2004


Lugesin 29. septembri Kesknädalast põlvamaalase A. Sirgu kirjutist „Riigijuhid mõistavad pensionäride võimetust". A. Sirk toob esile 14. aprillil toimunud meeleavalduse Riigikogu ees. Ja sellega oleksid organisaatorid omalt poolt justkui kõik teinud ja riigijuhid olevat ürituse ammu unustanud.

Tõepoolest, see ei ole esimene kord, kui pensionärid on Riigikogu ees meelt avaldanud ja oma mured nii sõnades kui loosungite abil välja ütelnud. Üle on antud ka kirjalik pöördumine. Viimati oli see suunatud peaministrile Juhan Partsile, kes selle pöördumise peale n-ö vilistas. Riigiisadel on muudki tegemist kui kuulata pensionäride proteste. Kes tõttab nõukogude istungitele, et riigikogulase palgale lisa teenida, kes telesaadet lindistama, et õigel ajal eetris olla jne.
Õiguskantsler Allar Jõks küll pahandab poliitikutest hõlptulu saajate peale, kuid öeldakse, et raha paneb rattad käima ja mida rohkem härrade tasku raha jookseb, seda rohkem tahetakse saada. Mis puudutab valimiseelseid lubadusi rahvale, siis need ununevad kiiresti ja riigikodanike sotsiaalne pinge tõuseb järjest.

Viimased uudised on pensionäridele äärmiselt kurvad
Majandusprofessor Olev Raju kirjutab 7. oktoobri Videvikus, et 2005. aasta eelarvekavas on pensionide kasvuks planeeritud vaid 136 krooni ja sellele järgneb asjalik selgitus lugupeetud professorilt. Siin ei aita muud, kui tuleb koputada peaminister Juhan Partsi uksele, kes suure müra ja käraga võimule tuli, lubades rahvale kõike head ja paremat ning nüüd klopsib kokku parempoolsust, mis vaestele ja petetutele midagi head ei too peale stressi, haiguste ja enneaegse lahkumise siitilmast.
A. Sirk oma artiklis märkis, et on viimane aeg pensionäride juhtidel või siis uutel juhtidel ärgata! Tuleb korrata aktsioone jne. Olen sellega nõus, kuid ikkagi jäävad riigiisad selle peale kurdiks. Aeg on seda näidanud. Suuremaks aktsiooniks peaks ikkagi arvestama pensionäride kongressi, kus saaksime esile tuua ja ühiselt läbi arutada pensionäride jm hädasolijate probleemid, mured ja tänapäeva rahvavaenuliku sotsiaalpoliitika, mis puudutab n-ö teist Eestit. (Esimesele Eestile punub Parts parempoolsust.) Paneme paika, kuidas hakkame edaspidi hääletama ja missuguste erakondade poolt. Pensionäridel, puuetega inimestel ja teistel solvatutel on selge pilt, kes ja kui suurel määral on rahvast petnud oma lubadustega. Pensionäride 370 tuhat ja teiste sotsiaalselt rõhutute 100 tuhat häält ning tuleb välja, et järgmistel valimistel on poliitikamaastikul oodata suuri muudatusi.

Kui kaua kestab veel julm sotsiaalpoliitika?
Pensionär Aleksander Reben küsib 29. septembri Kesknädalas, et kaua kestab Eestis veel julm sotsiaalpoliitika. Võib katsuda mõne karmi meetmega Eesti võimuladvikule aru pähe panna. Ma ei tea, mida härra Reben karmide meetmete all mõtleb? Kuid mis arusse puutub, siis selle peame ennekõike ise pähe võtma – nii pensionärid kui nende juhid. Sellise ajupotentsiaali ja rahvahulgaga on kahetsusväärne, et oleme siiani olnud nii saamatud ja naiivsed, uskudes kõiki neid valimiseelseid lubadusi ja muinasjutte, mida meile siiani on puhutud.
Nüüd on ring täis ja avame uue lehekülje, et minna õiget rada, kus enam ei tohi komistada. Kui rääkida pensionäride juhtidest, siis soovin proua Hilja Kukele, Pensionäride Liidu tegevdirektorile, head tervist, mida ta väga vajab. Viibisime koos leedulaste pensionäride kongressil, kus sai selgeks, et oleme neist maha jäänud. Mis puudutab meie kongressi, siis leedulased saadavad kindlasti siia oma esindajad. Keskerakonna pensionäride juhatuse koosolekul, millest võttis osa proua Hilja Kukk, kes rääkis Leedust nähtust ja kuuldust, arutasime oma edaspidist koostööd Pensionäride Liiduga.
16. septembril viibisin Tartu pensionäride osakonna koosolekul. Kõige muu hulgas tehti väga asjalik ettepanek moodustada Eesti pensionäride ümarlaud, mis oleks ettevalmistavaks organiks Eesti Pensionäride Kongressile. Sellest hakkamegi peale ja ehk saame ka head nõu Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare käest, kellel on tohutu kogemustepagas rahva ühtsuse organiseerimisel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)