„Solidaarsus pagulasküsimuses” hävitab õigusriigi

 Tõlkigem solidaarsusele üleskutsujate jutt arusaadavasse keelde! Sõnavahust puhastatult on nende tegelik sõnum hoopis järgmine: „Toetage kuritegevust! Toetage inimkaubandust! Vähemalt ärge olge vastu neile, kes mõlemat toetavad! Ärge olge seekord seaduskuulekad! Unustage fakt, et need isikud on saabunud Euroopasse ebaseaduslikult! Unustage, et nende kodumaal on arusaamad kuritegevusest tihtipeale hoopis teised kui meil! Unustage, et paljudki neist on jõudnud sooritada vara- ja isikuvastaseid kuritegusid juba sellegi lühikese aja jooksul, mis nad on oma ebaseaduslikust saabumisest alates Euroopas veetnud! Unustage, et nende eel saabunud samasugused ebaseaduslikud sisserändajad on sooritanud oma asukohamaal hulga rohkem kuritegusid kui riigi põliselanikkond!”

Elame massiteabevahendite loodud maailmas

Meid, põliselanikke, tahetakse panna niisiis unustama ilmselgeid ja laialt tuntud tõsiasju, sulgema silmad kuritegevuse toetajate tegevuse ees ning elama mingis unelmate maailmas – sellises, mille meile on loonud massilise sisserände pooldajate valduses olevad massiteabevahendid.

Hämmastav, milliseid uperpalle teeb massirändepooldajate loogika! Mööndakse küll (enamasti mokaotsast ja moepärast), et inimkaubandus on kuritegelik äri, kus liiguvad suured rahasummad ning et kõnealused sisserändajad on Euroopasse saabunud ebaseaduslikult, kuid siis hüpatakse kohe üle loogilisest järeldusest „Kuritegevust ega kurjategijaid ei tohi toetada!” ning asutakse taas pisarsilmi rääkima „vaeste põgenike” tohututest kannatustest ja „meie moraalsest kohustusest” neid vastu võtta.

Inimkaubanduses ringlevad pöörased summad

Pangem ennast korraks mõttes inimkaubitseja asemele: kui „proovipartii” osutub edukaks ja „turg on sisse töötatud”, siis kas ükski täiearuline ärimees loobuks oma ülitulusat äri jätkamast? Kui on näha, et Euroopa Liidu liikmesriigid jagavad – mõistagi „euroopaliku solidaarsuse” tähe all – omavahel ära sada või kakssada tuhat senist ebaseaduslikku sisserändajat, siis mis takistaks ärimeest toimetamast „tühjaksjäänud laoplatsile” (loe: EL-i lõunapoolsetesse liikmesriikidesse) juba uut „kaubalaadungit”, näiteks mitutsada tuhandet või koguni ühte-kahte miljonit ebaseaduslikku sisserändajat?

Julgen arvata, et mitte miski. Äris – eriti säärases äris! – on otsustav ikkagi kasum.

Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotka hinnangul liiguvad selles äris vähemalt sajad miljonid dollarid. Ta ei välista aga sedagi, et summa on veelgi suurem. Näiteks mõni miljard dollarit. „Loomulikult on selliste teenuste vahendamisele olemas nõudmine. Ja on olemas ka pakkumine, millega need nõudmiserahuldajad siis [soovijatele] vastu tulevad,” ütles Sobotka hiliskevadel Tšehhi parlamendis, vastates sisserände korraldatust puudutavale küsimusele, mille oli esitanud parlamendisaadik Martin Lank.

Maailmakuulus Katari telekanal Al-Jazeera teatas juuni algul rabava uudise: ainuüksi Liibüas ootab Euroopasse pääsu umbkaudu miljon põgenikku. Kui kasvõi need ülevedajatele – NB! ebaseaduslikele ülevedajatele! – maksaks, siis oleks viimaste kasum veel kordades suurem kui Tšehhi peaminister oskas pakkuda. „Sissepääsukanaleid” Euroopa Liitu ja sealtkaudu siseneda tahtjaid on aga mujalgi kui üksnes Liibüas…

Kust pärineb „puruvaeste” põgenike reisiraha?

Jäägem veel veidikeseks rahajutu juurde. Küllap on paljudel massirändevastastel tekkinud „kiuslik” küsimus: „Kui Euroopasse pürgivad aafriklased ja asiaadid on tõepoolest puruvaesed, siis kust võtavad nad suuri rahasummasid, millega maksta ebaseaduslikele ülevedajatele?”

Kui oma kodumaal keskklassi kuulunud Süüria, Liibüa või Iraagi põgenike puhul võib säärase summa olemasolu pidada loomulikuks (nii Süüria ja Liibüa kui ka Iraak olid enne vägivaldset „demokraatiaimporti” majanduslikult heal järjel riigid, sealhulgas Liibüa koguni terve Aafrika mandri jõukaim), siis näiteks ülivaeste eritrealaste või Aafrika neegrite küllaldane „reisiraha” tundub juba enam kui kahtlane. Õigemini, tundus. Enam ei tundu.

„Mitte väga ammu teatasid massiteabevahendid meile, et Islamiriigi võitlejad olid nende vallutatud alal röövinud tühjaks tohutul arvul panku ja saanud sealt saagiks kümneid miljardeid dollareid. Ma ei pea olema ulmekirjanik, et kujutleda, et „sõidupiletid” kümnetele tuhandetele „heast elust Euroopas” huvitatutele maksavad kinni just Islamiriigi liikmed. Ja Euroopa poliitikud aitavad neid selles väga aktiivselt. Pärast piisab aga ühestainsast käsust, ja sajad tuhanded islamivõitlejad hüppavad oma redupaigast välja ning veristavad meid ära kui seapõrsaid,” nentis Tšehhi publitsist Václav Husák 3. juunil Slovakkia internetiväljaandes Dôležité („Tähtis”) avaldatud massirände-teemalises kirjutises „Trooja hobused kappavad Euroopasse”.

Kas Husáki mõttekäik, eriti aga järeldus, tundub – esmapilgul – pingutatuna, otsituna? Kui nõnda, siis meenutagem Islamiriigi paari kuu tagust avaldust: saadame põgenike hulgas Euroopasse oma agente!

Kui isegi seda tundub raske uskuda, siis meenutagem paljude Euroopa riikide eriteenistuste ja politsei hoiatust: Euroopasse saadetavate põgenike hulgas leidub ka Islamiriigi ja teistegi terrorirühmituste võitlejaid!

Pagulaste sidemeist terroriorganisatsioonidega

Norra kõrge politseiametnik Svein Erik Molstad tunnistas Norra päevalehes Dagbladet 1. juunil: „Kahjuks leidus inimesi, kes tahtsid me asüülisüsteemi kuritarvitada. Meile pagulaskvootidega määratud isikute hulgast avastasime selliseid, kel oli sidemeid terroriorganisatsioonidega ISIL (= Islamiriik – T. K.) ja Al-Nusra Rinne.”

Norra salapolitsei PST tegi kahtlustäratanud asüülitaotlejate tausta väljaselgitamiseks kaks kontrollreidi Lähis-Itta ja avastas selle tagajärjel, et vähemalt kümmekond asüülitaotlejat oli seotud Islamiriigiga… (Ühtekokku oli Norral kästud vastu võtta tookord 1000 süürlast. Kuna Norra ei kuulu EL-i, siis oli Euroopa Komisjoni asemel käskijaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulasvolinik.)  PST direktor Martin Bernsen kinnitas „Dagbladetile”: PST on teadlik asjaolust, et islamistid värbavad põgenike vastuvõtukeskustes endale uusi võitlejaid.

Kas piisab aga kogu Euroopa politseijõududest selleks, et tuvastada, kui paljud ebaseaduslikud sisserändajad on oma reisiraha eest Islamiriigi või mõne muu terrorirühmituse igavesed tänuvõlglased? „Lahke rahaandja” võib ju igalt Euroopasse vastuvõetud endiselt „reisijalt” iga hetk „vastuteenet” paluda. Selleks ei peagi olema ilmtingimata enese õhkulaskmine kuskil rahvarohkes kohas. Piisab sellestki, kui viia teatud pakike teatud kohta, anda see seal kellelegi üle või, vastupidi, peita ära. Ja siis vajutada vajalikul hetkel teatud juhtimispuldi või mobiiltelefoni klahvile…

Või ka lihtsalt hankida teatud ajaks andmeid kellegi või millegi kohta. „Lahkel rahaandjal” võib ju „vastuteene-soove” olla mitmesuguseid.

Illegaalide riikilubamine hävitab usu õigusriiki

Eelkirjeldatu on „euroopaliku solidaarsuse” tegelik taust. Selline, millest eelistatakse vaikida.

Vaikimine ega mahasalgamine – ammugi veel päevselge nähtuse puhul! – aga vaikija ega mahasalgaja vastu usaldust küll ei tekita. Tunnistan, et mina küll ei suuda usaldada kõiki neid poliitikuid ja teisi „arvamusliidreid”, kes on meile pikki aastaid rääkinud õigusriigist ja selle hädavajalikkusest, nüüd aga:

1) õigustavad seaduserikkumist (pealegi eriti suures ulatuses!);

2) toetavad inimkaubandust;

3) toetavad terroristide siialubamist (põgenikustaatuse kattevarju all).

Kas Sina, hea lugeja, suudad neid usaldada?

Kui ei, tähendab see ühemõtteliselt õigusriigi lõppu nii meie maal kui ka mujal, kus õigusriigist on palju kõlavaid sõnu tehtud.

Ebaseaduslike sisserändajate riikilaskmise hetkest alates kaotab sõna „õigusriik” oma sisu viimasedki riismed. Sellest peale pole riikilaskjatel enam mõtet oodata lihtkodanikelt seadusekuulekat käitumist. Ebaseaduslikud sisserändajad aga ei kuula riikilaskjate sõna niikuinii.

Milleni see viib, võib igaüks juba ise kolm korda arvata. Nagu sedagi, kas „solidaarsusele” üles kutsujad tegutsevad – Vladimir Lenini sõnu kasutades – kõigest „kasulike idiootidena“ või pudeneb „solidaarsuse-jutu” eest nendegi kaukasse midagi krõbisevat või kõlisevat…

TÕNU KALVET, vabakutseline ajakirjanik ja tõlkija

[esiletõste]

Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotka hinnangul liiguvad selles äris vähemalt sajad miljonid dollarid. Ta ei välista aga sedagi, et summa on veelgi suurem. Näiteks mõni miljard dollarit.

Saadetud Kesknädalale, Kultuurile ja Elule, Andres Raidile TTV-sse ja ilmunud portaalis Uued Uudised juunis 2015

Jaga |