Uus koalitsioon panustab tasakaalustatumasse Eestisse!

Maal tegutsevad väikeettevõtjad ja pealinnast kaugemal elavad inimesed on seisakut tunnetanud juba aastaid. Tänaseks on riigijuhtimises lõpuks märgatud, et Eesti arendamine ainult jõukuse poolelt ei vea teist poolt koheselt järele ja riik peab olema valmis panustama keskkonda, mis rikkuse kasvatamiseks soodne pole. Sellega seoses on eriti hea meel tõdeda, et sotsiaalsete probleemide teadvustamine ja neile probleemidele lahenduste leidmine kajastub tuntavalt uue valitsuse maksu- ja majanduspoliitilistes eesmärkides.

Uue koalitsioonilepinguga ette nähtud eesmärkide elluviimisest võidavad paljud pealinnast kaugemal elavad Eesti inimesed, sealhulgas Lõuna-Eesti elanikud. Poliitilised valikud on alati keerulised, kuid algus on tehtud ja kokkulepitu tulemusi hakkame sammhaaval nägema juba järgmisel aastal.

Peatselt algaval aastal tõstab valitsus alates kolmandast lapsest makstava lapsetoetuse praeguselt 100 eurolt 300 eurole kuus, millega kolme ja enama lapsega pere saab toetusena 400 eurot kuus. Madalama palgaga inimeste toimetuleku parandamiseks suurendatakse 2018. aastast tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 170 eurolt 500 eurole kuus. Seatud eesmärgi elluviimisel saab rohkem kui pool miljonit töötavat inimest ehk 86 protsenti töötajatest kuus kätte rohkem raha kui praegu. Täpsemalt on muudatuse sisuks, et kuni 1200 eurot teeniv inimene saab senise korraga võrreldes ühes kuus rohkem kätte 62 eurot, mis teeb aastas 744 eurot lisatulu.

Loomulikult peame sellise põhimõttelise muudatuse jaoks tegema muutusi ka riigieelarve teistes lahtrites, kuid kui aastaid pole meie inimeste tegelikku elu ja toimetulekuraskusi arvesse võetud, siis ükskord tuleb need valikud teha. Tuleb mõista, et vaesuse tõttu hariduseta jäänud noored või keskustest kaugel seisvad tühjad kodud ei tõsta Eesti majandust unistuste tasemele ega taga riigi turvalisust. Koalitsioonileppe tänased kritiseerijad ilmselt ei tea, mismoodi peavad paljud Eestimaa inimesed hakkama saama, või usuvad nad tõesti siiralt, et ühe lille pidev väetamine paneb hoogsalt kasvama lille ka kõrvalpotis.

Tasakaalustatud ja turvalise riigi tagamiseks on oluline suurendada selle põhilise tagatise – haridussüsteemi – rahastust. Positiivsena nähakse erakoolide rolli Eesti hariduse edendamisel. Koalitsioonileping näeb ette erakoolide tegevustoetuse tagamise kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel. Eraldi hakatakse välja töötama jätkusuutlikku erakoolide rahastamise kava. Samuti suurendatakse maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumide rahastust. Kindlasti on kohalikele omavalitsustele suureks toeks lastele vajalike tugispetsialistide teenuste kättesaadavuse suurendamine ning omavalitsustele selleks ette nähtud toetuste eraldamine.

Keskerakond ka opositsioonierakonnana ei kahelnud haldusreformi vajalikkuses. Valitsuskoalitsioonis olles peab ta aga leidma võimalikult mõistlikud ja kohalike inimeste soove arvestavad lahendused, et juba varasemalt algatatud protsessiga edasi minna. Kohalikud omavalitsused ootavad aastaid tulubaasi tõstmist ja neile riiklike ülesannete üleandmisel kaasnevat rahastust. Rõõm on tõdeda, et uus koalitsioon seda ka oma kokkulepetes lubab.

Millised hakkavad olema täpsed lahendused ja ajalised raamid, see on mitmete küsimuste puhul veel läbitöötamisel. Samas annavad senised kokkulepped ja koalitsioonipartnerite suur tahe lootust, et Eesti on muutumas tasakaalustatumaks ning et maapiirkondade, põllumeeste ja piiriäärsete kogukondade tugevusest võidab kogu Eesti. Edu uuele valitsusele!

KESKMÕTE: Uue koalitsioonilepinguga ette nähtud eesmärkide elluviimisest võidavad paljud pealinnast kaugemal elavad Eesti inimesed, sealhulgas Lõuna-Eesti elanikud.

ANNELI OTT,

Riigikogu liige

Jaga |