Noored pered vajavad kodu

Lauri Laasi,      10. august 2005


Vaatamata avanenud maailmale ja paranenud töö- ning haridusvõimalustele pole meie noorte elu viimastel aastatel muutunud oluliselt kergemaks. Laste kasvatamisel on abiks vanemahüvitis ja mõnede omavalitsuste poolt pakutavad sünnitoetused, kuid suureks mureks on jätkuvalt elamispind.
Kui nõukogude ajal tuli aastakümneid oodata korterijärjekorras, et üldse oma kodu saada, siis nüüd on kodu soetamine laenu abil küll mõnevõrra lihtsam, kuid pärast seda algab aastakümnete pikkune laenu tagasimaksmine. Paljudele noortele peredele käib see üle jõu.

Pere mis koosneb kahest inimesest, kes mõlemad on näiteks haridus- või tervishoiutöötajad, saab kuus kätte 7000-9000 krooni. Praeguste kinnisvarahindade juures suudavad nad paremal juhul väiksema korteri üürida, kuid mitte osta. On küll Kredex, mis annab pangalaenudele lisagarantiisid ning mille käenduse puhul on omaosaluse määr 10% korteri väärtusest, kuid paljudele oma tööinimese elu alguses olevatele noortele on ületamatuks takistuseks just igakuine tagasimakse.

Selliste sissetulekute juures jääb uus korter unistuseks ja keeruline on ka vana korteri raha kokku saada. Tallinnas algavad isegi vanade ja remontimata paneelmajade korterite ruutmeetrihinnad 10 000 kroonist. 70-ruutmeetrise korteri hind algab seega 700 000 kroonist! Kui laenu sissemakse jõuaks noored veel näiteks vanemate abiga ära teha, siis igakuiseid laenu tagasimakseid lisaks muudele korteriga seotud kuludele (küte, vesi, elekter, hooldus) tavaline pere enam maksta ei jõua. Midagi ei jää üle laste toitmiseks-koolitamiseks. Uute korterite müügihind algab aga 18 000 kroonist ruutmeetri eest!

Võrreldes müügihinnaga on korteri ehitushind aga tunduvalt odavam ulatudes ligikaudu 10 000 kroonini ruutmeetri kohta. Ülejäänu põhiosa moodustavad kinnisvaraarendaja kasum ning maa hind. Kui riik annaks oma panusena noortele peredele tasuta kasutamata seisva maa, langeks korteri hind märkimisväärselt.

Selliseid kasutamata maatükke on riigil aga juba Tallinna linna piires palju. Näiteks Kristiine linnaosas aadressil Rahumäe tee 3 on 40 000 ruutmeetrine maalahmakas, mis on kaitseministeeriumi bilansis. Kuni viimase ajani asus seal isetekkeline prügimägi. Miks mitte asendada see kauni, rohelise ja hubase noortele mõeldud elurajooniga?
Ka Riigi Kinnisvara AS ei peaks mitte riigi arvelt kasumit teenima, vaid arendama just noortele peredele riigi maa peale elamispindu, leidma kõige soodsama ehitaja.

Riik peaks hoolitsema oma järelkasvu eest. Meie noorte perede elamispinnaprobleem ei tohiks olla asi, kust kasumit lõigata. Kui üldse on eetiline siin kasust rääkida, siis tuleb see loodetava iibe kasvu läbi, millele korteriprobleemi lahendamine on loodetavasti tõhusaks toeks.
Projekti algusjärgus võiks soodustingimustel elamispinna ostjate ringi piiritleda noorte arstide, õpetajate, lasteaiakasvatajatega, sotsiaaltöötajatega. Kartus, et korteritega hakatakse spekuleerima ja neid edasi müüma on ületatav. Kõike seda annab vältida juba ostu-müügi lepingu vastavate punktidega, mille rikkumisele järgneksid sanktsioonid. Samuti tuleks omahinnaga müüdud korteritele panna teatud ajaks peale võõrandamiskeeld.

Loomulikult peaks riik ja kohalikud omavalitsused tegema siin tõhusat koostööd. Kui aga eelmine Eesti Vabariik, kes mõõtis välja ja jagas soodustingimustel talusid, sai sellega hiilgavalt hakkama, siis miks ei peaks noorte korteriprobleemi lahendamisega saama hakkama praegune Eesti?

KESKMÕTE:
Kui riik annaks noortele peredele tasuta kasutamata seisva maa, langeks korteri hind märkimisväärselt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (64)