Tarbija: Kui ühed ühistuliikmed on laenuvõtmise poolt ja teised on vastu

Aado Luik,      20. detsember 2006


Korteriühistus mingite suuremate tööde rahastamisel satub suurem osa ühistuliikmeid keerulisse valdkonda.

Kirjeldan üht ühistu üldkoosolekut, kuhu olin palutud osalema. Hääletustulemusega 48:45 lubati mul saali tulla. Koosolekut juhatas juhatuse esinaine ise. Kohal oli tõlk, kes tema jutu pidevalt ümber pani. Koosolek kestis üle kolme tunni.
Päevakorras oli 2,4 miljoni kroonise laenu võtmise otsustamine. Kui koosoleku lõpul hääletati, otsustati laenu mitte võtta.
Mitu korda võttis aktiivselt sõna üle 10 ühistuliikme. Hinnanguliselt võis öelda, et need olid kogemustega, oma tööelus vähemalt osakonnajuhataja taseme teadmistega inimesed. Koosoleku juhataja ja veel kaks koosolekulist püüdsid laenuvõtmist igati õigustada.
Juhataja põhiargument oli: nüüd on õige aeg laenu võtta, sest materjalid ja töö lähevad kallimaks.
Kui ühistuliikmed tahtsid teada põhjendusi, milleks laenu üldse vaja, väitis juhataja väitis, et võiks uue katuse teha, sest ülemistele korrustele on tekkinud hallitus ja maja otsaseinad on vaja soojustada.
Kui saalist küsiti, milline naabermaja on sama teinud ja millised arvutused niisugust tegevust õigustavad, vastust ei saadud.
Jäi mulje, et juhatuse esinaisel oli ülesanne iga hinna eest laen võtta, kuid laenuvõtmise vajadust põhjendada ta ei suutnud.
Saanud koosoleku lõpul võimaluse arvamust avaldada, pidasin vajalikuks võimendada skeptikute seisukohti. Sest lähtuda tuleb siiski oma elamu remondi või renoveerimise konkreetsetest vajadustest. Kui on olemas kindlatel arvutustel tuginevad vajalike tööde põhjendused, alles siis tuleb hakata otsima rahalist katet tööde läbiviimiseks. Lähtudes vaid laenu võtmise vajadusest ja millegi remontimise võimalikkusest, teenitakse vaid panga huve.
Millal on õige aeg remontimiseks või renoveerimiseks? Sakslastel on tark ütlemine: õige aeg uue asja ostmiseks on siis, kui vana hakkab hingusele minema.
Vaevalt küll otsaseinte soojustamise otsustamisel selline tõekspidamine kehtib. Ilmselt tuleks võrrelda soojustamiskulusid kokkuhoitava soojusenergia maksumusega. Kuigi pidevad hinnamuutused teevad oma korrektiive, peab kuulama neid, kes väidavad, et välisseina soojustamise tasuvusaeg on tunduvalt pikem, kui soojustuse enda vastupidavus.
Teine küsimuste ring seondub laenu võtmise pealesundimisega.
Abiotsijad väidavad, et mitte keegi pole nende käest küsinud, kas nad tahavad laenu võtta või on selle vastu. Miks peab laenu võtma, et panka toita suurte laenuprotsentidega?
Kui notari juures vormistatakse tehing, siis on lepingus tavaliselt kirjas, et pooled on omanud piisavalt võimalusi tutvuda enne allakirjutamist tehingu sisuga. Kas aga ühistutes mingid head tavad ei kehti ja liikmete selja taga võidakse otsustada, kuipalju nad oma tuludest pangale peavad maksma?
Oluliseks teguriks, mis tõstab inimeste aktiivsust oma õiguste kaitsmisel, on kogemus, mis on saadud käitumisest teadliku tarbija rollis.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2005/29/E?, 11. mai 2005 võime lugeda mõistet tarbijate majanduskäitumise oluline moonutamine – kaubandustava järgimine eesmärgiga märgatavalt kahjustada tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Need tarbijad, kes on omal nahal kogenud ja läbi käinud õiguskaitse raske, kuid võiduka tee, pole enam kerge saak nendele, kes pressivad peale oma soove ja tahtmisi ning üldsegi ei arvesta konkreetse inimese tegelike vajadustega.

Missugused on laenuvõtmise vastaste põhiargumendid?

Raha põhiline funktsioon on olla väärtuse mõõdupuu. Ma teen tööd ja saan palka. Kui minu tööd õiglaselt hinnatakse, siis saan ma normaalset palka ning suudan kõik elamiseks vaja minevad kulud oma palgast katta. Kui minu töö eest antakse vähe palka, siis jääb tööandjale ehk firma omanikule rohkem raha pangaarvele. See on esimene minu ahistamise tasand, ja ega Keskerakonna siht – 25 000 krooni kuupalgaks – pole laest võetud.
Kuna töötajale makstakse tunduvalt alla normi, siis ei jätku tal raha oma kodu kaasomandi-osa korrashoidmiseks. Nüüd peab ta minema ja paluma nende käest, kes talle ebavõrdsuse tekitasid, veel ka laenu, ja sattuma seeviisi üha suuremasse sõltuvusse sel vabade võimaluste maal. Nii võetakse talt kaks nahka järjest.

Selliste arutelude keerises on raske selgitada tarbijakaitsenõuandlasse pöördujatele, kuidas lihtsa laenuvõtmiseprotseduuriga – ühistu üldkoosolek hääletas poolt – mitte sattuda keerukatesse rahalistesse tehingutesse.

Küsimus: Kas korteriühistuseaduses peaks sätestama põhimõtte: „Laenu taotlemise puhul koostab korteriühistu juhatus remonditööde tehnilis-majandusliku põhjenduse, arvutab tööde läbiviimiseks vajaliku rahasumma ja teatab laenuvõtmise tingimused koos laenu tagasimaksmise graafikuga ning annab need tutvumiseks igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekul laenu võtmise otsustamist."
Vastus: Jah/Ei
Omapoolne sõnastus...


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)