Tallinna halduskohus arutas Yana Toomi kaebust kaitsepolitsei vastu

17. septembri istungil kuulas kohus ära neli kostja tunnistajat: endise haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase, ajalooõpetaja Natalja Lakatoši, Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaare, Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti Natalja Lapikova.

Lukas andis hinnangu Toomi tegevusele perioodil, mil koolid taotlesid vene õppekeele valikut, ja kinnitas kohtule, et talle jäi mulje, nagu oleks koolid üleminekuks paremini valmis, kui püüdis näidata Tallinna linnavalitsus.

Lapikova rääkis, kuidas Toom kogus teavet asjade käigu kohta, ja kinnitas, et ei tea tema poolt surve avaldamisest midagi.

Käosaar ja Lakatoš kirjeldasid kohtule hageja esinemisi koosolekutel, mis oli pühendatud eesti õppekeelele üleminekule. Mõlema sõnul olid Toomi esinemised agressiivsed, üles ehitatud faktide moonutamisele, hirmutasid auditooriumi ja tekitasid inimestes paanikat, mida Käosaar nimetas „massipsühhoosiks". Käosaar kinnitas kohtule, otsekui oleksid koolidirektorid talle tunnistanud, et kardavad Toomi ja olid sunnitud taotlused esitama. Samas keeldus Käosaar nende koolijuhtide nimesid ütlemast.

22. oktoobri istungiks esitasid Toomi advokaadid nende koosolekute audio- ja videosalvestused, millest olid kõnelnud Käosaar ja Lakatoš. Hageja Toom leiab, et salvestused erinevad oluliselt tunnistajate versioonist.

„Kuna KaPo ei suutnud esitada ühtegi tunnistajat, kes võiks sündmustest kõnelda vahetu osalejana, siis ei jäänud mul muud üle kui pöörduda koolidirektorite ja koolide hoolekogude esimeeste poole kirjaga, kus ma palusin vastata, kas nad tundsid minupoolset survet ning kas võtsid vabatahtlikult vastu otsuse vene õppekeele säilitamise kohta," ütles Toom. „Ma sain 17 kirja, sealhulgas ka nende koolide direktoritelt, kus minnakse eesti õppekeelele üle, ja kõik tunnistavad, et pole kunagi minu poolt mingit survet kogenud, otsused aga võtsid vastu õpilaste huvidest lähtudes."

Lisaks esitasid Toomi advokaadid kohtule sotsioloogilised uurimised, millele Toom toetus oma avalikes esinemistes - ühe neist viis Haridusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikool, teise - Tallinna Linnakantselei tellimusel Avatud Eesti Instituut. Mõlemad avavad Toomi sõnul terve rea eesti õppekeelele üleminekuga seotud probleeme.

22. oktoobri istungil vaatles kohus hageja esitatud tõendeid. Toom muu hulgas nõuab jätkuvalt selle valeteabe ümberlükkamist, mis avaldati tema kohta kaitsepolitsei aastaraamatus, kus kinnitatakse, et Tallinna abilinnapeana avaldas ta koostöös Inimõiguste Teabekeskusega koolidele survet, sundides neid esitama avaldusi vene õppekeele kohta.

Analoogilised kaebused kaitsepolitsei tegevuse kohta on andnud kohtusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

TAAVI PUKK, Keskerakonna pressiesindaja

Jaga |