Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Pihli skandaal. Kas lavastus või sotside juhi kergeusklikkus?

AIN SEPPIK,      22. detsember 2009

Niisiis on Jüri Pihl praeguse ehk 18.12.2009. a. hilisõhtu seisuga endiselt sotsiaaldemokraatide esimees - erakond siiski võttis mehisuse kokku ja asus oma juhi selja taha! Võiks öelda: tublid! Sellises olukorras peabki nii käituma üks parlamendipartei. Oleks sotsid nüüd kõhklema löönud, siis oleks seda trikki nende peal veel ja veel katsetatud: poliitikas nõrku ei sallita.
 

Kuid mis siis ikkagi toimus? Toimus tegelikult juba pikemat aega kestnud paremjõudude rünnak sotside ja nende juhi vastu. Selleks kasutati juba sissetöötatud viisi skandaali eskaleerida: kuskil paar nädalat tagasi hakkas järsku meie arvatavasti kõige parempoolsem sots Andres Tarand teravalt kritiseerima Jüri Pihli ja tema poolt juhitavat erakonda. Seejuures kasutati  hästitöötavaid ja läbiproovitud silte, nagu näiteks putinlus, venemeelsus jne. Eesti ühiskonnas toimivad need stereotüübid masside mõjutamiseks väga hästi ning ilmselt toimisid soovitud pinnase loomisel ka seekord.

Kasutati Tarandit

 Ka kahtleja ja kritiseerija oli valitud suurepäraselt: ikkagi endine peaminister ja lugupeetud poliitikaveteran. Sellise inimese erapooletuses ei saa mingit kahtlust olla. Huvitav on vaid see detail, et sellised kriitikanooled hakkasid Pihli pihta lendama enam-vähem samal ajal, mil Jüri Pihl KAPO-sse ülekuulamisele kutsuti, ning putinluses hakkas Andres Tarand erakonna poliitikat ja ka esimeest süüdistama siis, kui Pihl oli juba saatusliku avalduse KAPO-le esitanud. Selles, et see avaldus kohe samal päeval Rein Langi lauale jõudis, ei tohiks KAPO ja Prokuratuuri praeguse valitsusesõbralikkuse valguses küll mingit kahtlust olla.

Miks siis nii kaua oodati? Selliste skandaalide ettevalmistamisel on lihtsalt oma loogika ja tehnoloogia - soodsa hüsteerilise pinnase ettevalmistamine nõuab natuke aega. Sellise pinnase ettevalmistamiseks kasutatigi Andres Tarandi korduvat esinemist.

Hiljem lisandusid mitutsorti politoloogid, õigusteadlased ja suhtekorraldajad. Need isikud lisanduvad tavaliselt skandaali aktiivses faasis, kui kõik kaardid on juba laual ja skandaal areneb tempokalt ning tempo ülalhoidmiseks on vaja erinevate inimeste kattuvaid arvamusi. Viimases faasis hakatakse tingimata nõudma poliitiku tagasiastumist, ning nii juhtus ka seekord. Seekordses näitemängus lõid muidugi kaasa ka rahvakunstnikud Andrus Ansip ja Rein Lang ise, sest ega siis nii tähtsat asja  saa juhuse hooleks jätta!

Uus vastasseis

Miks seda tehti? Vastus on imelihtne: Eesti praegune poliitika polariseerub kiiresti vastasseisuks parempoolsete ja vasakpoolsete (vasaktsentristlike) jõudude vahel. Viimased kohalikud valimised näitasid, et parempoolsed võivad esmakordselt üle 20 aasta võimust ilma jääda. See reaalsus sunnib lausa meeleheitlikele tegudele!

Seega oli antud juhul tegemist kavandatud ja hästikorraldatud rünnakuga sotside ja nende liidri Jüri Pihli vastu ning poliittehnoloogiliselt oli see aktsioon hästi läbi viidud. Siinkohal tuleb reformiste muidugi tunnustada, kuid poliitikahuviline peab aru saama ühest: poliitika on karm ala, kus  kehtivad konkurentsireeglid ning kus ka tehakse mõnikord õilsate sõnade varjus tumedaid tegusid. Pealegi on täiesti ilmne, et ei Ansip, Lang ega ka Paet ole andnud nn viisaskandaali kohta selgeid ja usutavaid seletusi.

Ilmselt küsivad paljud, et kas Jüri Pihl siis üldse vigu ei teinud? Ilmselt tegi küll. Tema kõige suuremaks veaks on see, et ta endiselt usub õiguskaitseorganite sõltumatusse ja diskreetsusse ega usu, et kriminaalmenetluses kogutut võidakse ära kasutada sisepoliitilises võitluses. See, et me justkui enam ei võiks kodanikena oma ükskõik milliseid kahtlusi riigiga jagada ei pea muidugi paika ning kui kellelgi on mingeid kahtlusi ka kõige kõrgemate riigiteenijate suhtes, siis tuleb neist ka riigiorganitele teada anda.

Asjal on ainult üks aga: pärast seda juhtumit peate arvestama, et kogu teie südamemure võidakse justiitsministri või kellegi teise poolt internetti üles panna. See lihtsalt on tänase poliitilise kultuuri tase Eestis. Kuid elu läheb edasi ning küll kunagi selgub, kellel selles vaidluses õigus oli. Eks elu näita.

AIN SEPPIK, Keskerakond

 

[fotoallkiri]

HEAUSKNE: Jüri Pihl uskus, et nagu tsiviliseeritud riigis kombeks, on informatsioon KAPO seinte vahel kindlas kohas. Selgus aga, et tsiviliseeritud riiki ei ole: KAPO seinad on imeõhukesed. Kohe alustasid Lang ja Ansip SDE lõhkumist, kasutades Trooja hobusena Andres Tarandit.



Viimati muudetud: 22.12.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail