Peterburi – Venemaa kultuuripealinn

Narvas

piiri ületades on ilus meie renoveeritud piiripunkt, mis töötab Euroopa tasemel. Kuid seekord oli sillal ummik – seisis umbes 30 autot, ja edasi me kiiresti ei pääsenud. Abikaasa võttis mu CD-plaadid ja läks jalgsi Venemaa poolele, seletades, et sõidab Eesti tuntud laulja Sergei Maasin, kes võib jääda hiljaks esinemisele Peterburis.

Piirivalvest tehti üks kõne ülemusele – ja meie autole anti roheline tee. Möödusime minutiga kõigist seisvatest autodest. Ainult et minu CD-plaadid jäid Venemaa piirivalvuritele.

Jaanilinnast kuni Neevalinnani on kahe aastaga remonditud teelõik pikkusega 50 km. Veel paar aastat tagasi võis seal liikuda ainult 40-kilomeetrise kiirusega.

 Septembrikuus

võtsin žüriiliikmena osa VIII rahvusvahelisest festivalist koos Venemaa kultuuritegelastega – heliloojate, lauljate ja tantsijatega. Festivali pealkiri oli TEE ja KOHV, rahvast platsil väga palju, imestasin, et auto üldse parkima mahtus. Oli huvitav üritus, laat koos muusikafestivaliga.

Festival otsib uut nime ja uusi talente. Nooremate (10–14-aastased) hulgas tundus tase olevat sama mis meil, kuid 18-aastased ja vanemad näitasid tõesti kõrget taset ja head kasvatust. Pani imestama, et noored tunnevad nõukogudeaegse kuulsuse Muslim Magomajevi laule ja laulavad neid väga hästi! Näiteks toredad laulud ,,Meloodia“ ja „Sinine igavik“. Rahva reaktsioon oli ülimalt positiivne.

Torkas ka silma, kuidas noored laule valivad ja kui sobivalt on nad leidnud esinemisriideid. Laureaadid said preemiad ja ilusad kingitused.

 Võtsin osa

galakontserdist ja laulsin nii eesti kui ka vene keeles. Publiku vastuvõtt oli vapustavalt soe ja südamlik. Esinesin koos Venemaal tuntud lauljatari Afinaga.

Žüriiliikmena jagasime koos festivali korraldajatega auhindu. Žüriiliikmetesse suhtuti ülihästi, meilegi jagati kingitusi – see on Venemaal ju traditsioon.

Muidugi

küsitakse, missugune on elu meil Eestis, kas vene inimesi on üldse alles jäänud või nad on ära sõitnud. Vastasin, et nii hull meil ka ei ole, kuid ühist keelt on viimasel ajal raske leida. Ühiskond ei ole ühtne ja rahvas otsib teed, et leida kompromissi ja liikuda edasi.

Venemaa rahvas tahab meiega suhelda nii kultuuri ja spordi kui ka majanduse valdkonnas. Kuid Toompea valitsus ei soovi seda turgu, sest nende enda elus on kõik OK ja rahva pärast pole vaja muretseda. Kahju vaadata, kui teised võitlevad oma riikide eest, oma majanduse eest.

Näiteks kui meie naabritel soomlastel on probleem, sõidab peaminister Venemaale ja kaitseb oma riigi huve. Ja kui meie propaganda räägib, et Venemaal on probleeme toiduga, ärge uskuge – kõik on poes olemas, hinnad on küll natuke tõusnud, kuid venelased usuvad, et see on ajutine ja nad saavad hakkama.

Loodan, et ka meie riigi mõistus jõuab kunagi kohale, sest majandus- ja kultuurisillad on need, mis teevad meid rikkamaks. Venemaalased tahavad meiega suhelda, sest nad austavad meie rahvast ja meie kultuuri, eriti Georg Otsa.

Oma juubeli puhul tahan teha ka väikese sügistuuri mööda Eestimaad. Salvestasin uusi lugusid ja praegu valmistame koos Vello Salumetsaga ette laule Alla Pugatšova repertuaarist.

Oleme esinenud juba Tallinnas, Sillamäel ja Kärdlas. Ees on esinemised veel Mustvees (15. okt.), Ahtmes (17. okt.), Paides (18. okt.), Kohtla-Järvel (7. nov.), Värskas (12. nov.) ja Viljandis (13. nov.). Kontserdikava on kahes keeles.

SERGEI MAASIN, laulja

Jaga |