Terased mõtted. Rein Ruutsoo

Kapo teeb ja mõjutab poliitikat, ja seda kaugelt enam kui õigusriigile kohane. Küsimus on Eesti Vabariigi kuvandis. „Ennetavast meetmest" on saamas midagi „mõjuvõimuga kauplemise" taolist, mille tõlgendamine, nagu osutas Rait Maruste, on ametnike suva. Demokraatia ja õiguskindlusega suva kokku ei käi.

Mihhail Kõlvart pole vaid omavalitsuse kõrge ametiisik, vaid ka Eesti Vabariigi mitte-eestlaste kogukonna üks liidreid. Politseiliste vahenditega, nagu seda on hirmutamine jälitustegevuse afišeerimisega, kujundatakse niisugust kuvandit Eesti riigist, millega on raske ennast identifitseerida. Tegelikult osutavad kõhnad operatiivtulemused sellele, et kapo kukkus seatud ülesande täitmisel läbi, kuid ei tunnista seda ja on sunnitud „jõuga" täitma talle pandud rolli. Kapo argumendid ei veena. Järjekordne sekkumine päevapoliitikasse (seekord seoses haridusreformiga) on kahjustanud kapo juba niigi probleemset imagot.

Õigusriiklus annab kodanikule tõesti ebameeldivalt suure tegevusvabaduse. Politsei õiguste laiendamine kodanikuõiguste arvelt, politseiliste vahenditega ilmselt vigase poliitika tagajärgedega võitlemine on pikemas perspektiivis kehv poliitika. Paljut viimastel aastatel riigi autoriteeti vähendavat ei saa teha olematuks.

„Riik peab kodanikke kaitsma, mitte laimama ja ahistama", Pealinn, 23. aprill 2012

Jaga |