Kas minna otse või veidi ringi?

Kui arvestada RB trassi laiuseks 35 m, tuleks maaomanikelt osta umbes 735 ha, mis läheks kõige tagasihoidlikumate arvutuste järgi (3000 €/ha) maksma 2,26 miljonit €. Kui lisada trassile jäävate hoonete maksumus, oleks kokku ca 3 miljonit €. Põlluharijad ja loomakasvatajad ei saa teisele poole trassi jäävat maad kasutada. Reformierakonda pole maainimeste mured kunagi huvitanud. See on põhjustanud maapiirkondades elu hääbumise; pidevalt on suletud pangaautomaate, postkontoreid, koole ja kauplusi.

Ühe raudteekilomeetri ehitamise maksumuseks arvestatakse ca 2 miljonit €. Seega maksaks kogu tee ehitamine 430 miljonit.

Näiteks Raplasse raudteejaama ehitamine maksab 10 miljonit. Kes on siis need Raplast Pärnusse, Riiga, Kaunasesse, Vilniusse või Varssavisse sõitjad, et nende jaoks nii kallis jaam ehitada? Pärnusse käib rong Raplast nagunii, seega võiksid kaugemale sõitjad Pärnus kiirrongile istuda. Igatahes on Raplasse veel ühe raudteejaama ehitamine mõttetu.

Tallinnas elab kolmandik Eesti elanikkonnast. Ehitame siis sellise kalli raudtee neile ja jätame suurema osa Eesti majandusruumist raudteeteenusteta? Ja seda ainult nn eurolaiusega (1435 mm) raudtee ehitamise nimel, kuigi nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ja kogu endise N. Liidu aladel on 1520 mm rööpmelaiusega raudteed. Samal ajal häbenetakse tunnistada, et Hispaanias on leiutatud moodus, kuidas sõiduajal veeremi ratastevahet muuta (vt Kesknädal 21.12.2016 – „Rail Baltic Eestisse – kas Reformi arulage sünnitis?“).

Debatt peab jätkuma!

Me vajame eelkõige kiiret ja mugavat rongiliiklust Eestis – Tallinnast Tartu, Narva ja Haapsalu suunal. Euroametnikud võivad Brüsselisse sõita ka lennukiga, nagu nad seda seni ongi teinud. RB võiks neid viia küll Varssavisse, aga see pole veel Brüssel.

Võib aga juhtuda nii, et EL püsib koos vaid niikaua, kuni RB valmis saab. Siis peab juba Eesti riik ise kõik RB kulud kinni maksma, aga me pole selleks valmis! Siis ütlevad RB eestkõnelejad kunagise Venemaa peaministri Viktor Tšernomõrdini sõnadega: „Tahtsime paremat, aga läks nagu alati…“

Lolluste vastu peab astuma kogu rahvas! Elame veel!

MIHKEL TAMMELAAN, mäeinsener Raplast

[illustratsioonkaart]

80 aastat tagasi oli Eesti üsna tihedalt raudteestatud – jätkus nii laia- kui ka kitsarööpmelist. Tollast raudteede võrgustikku on alles jäänud napilt. Miks mitte olla uue ja noobli terasmagistraali rajamise poolt?

Jaga |