Valimisvõidu tagavad erakonnale tugevad piirkonnad

 Volikogu võttis vastu kaks avaldust. Esimene oli seotud ajakirjanduses palju kajastamist leidnud kahtlustega e-valimiste põhiseaduspärasuses ja aususes. Teine avaldus käsitles äsja allkirjastatud koalitsioonileppe nappe ja ebaõiglasi katteallikaid.

 Ettekande poliitilisest olukorrast pärast valimisi ja värske valitsuskoalitsiooni moodustamisest tegi erakonna aseesimees Kadri Simson. Ettekanne oli ülevaatlik ja piisavalt kriitiline uue koalitsiooni ja tema partnerite suhtes, eriti aga esimeste teatavaks saanud plaanide kohta, mis järsult tõstavad maksukoormust ja halvendavad majanduse olukorda. Kusjuures ükski nendest erakondadest ei lubanud valimiskampaania käigus midagi sellist poole sõnagagi.

 Põhiettekande valimiste faktilistest ja sisulistest tulemustest Keskerakonna kohta tervikuna ja piirkonniti tegi erakonna peasekretär Priit Toobal. Eriti ilmekalt oli Keskerakonna edu näha piirkondlikel graafikutel, mis võrdlesid 2011. a. ja 2015. a. valimistulemusi erakonniti.

Esinumbrite muljed ja õpetused

Omaette sisuka osa volikogu tööst moodustasid valimisringkondade esinumbrite ettekanded. Analüüsiti kampaaniaid ringkondades, märgiti tähelepanekuid, õnnestumisi ja vajakajäämisi nii kampaania käigus kui ka erakonna piirkondades. Julgen kinnitada, et nendest ettekannetest pudenes mõnigi kuldne tera, mis kindlasti väärib talletamist ja arvestamist järgmistes kampaaniates.

 Kõik eespool väljatoodu on rõõmustav ja pakub rahulolu. Kuid asjal on ka teine pool, milles rahuloluks on vähem põhjust. Vaatamata heale tulemusele jäi Keskerakond ju ikkagi teiseks, ehkki ootused ja valimiseelne situatsioon lubanuks rohkemat. Kas oleme valmis järgmisi valimisi võitma? Arvan, et tänase suhtumisega mitte. Nagu tavaliselt, suured võidud ja teod sepistatakse kokku pisiasjadest.

Miks osa inimesi ei suuda kaasa töötada?

Vaatasin volikoguistungi saali, kui ettekandjad kuldseid terakesi puistasid. Tuleb tunnistada – päris hõre oli. Kusjuures lõpuni jäid saali need, kes tegid valimistel häid ja väga häid tulemusi. Kadunud olid aga enamasti need, kelle tulemus väga hea ei olnud.

 Pöördusin piirkondade esimeeste poole, et nad eelseisvatel aastakonverentsidel küsiksid erakonna volikogu liikmete kandidaatidelt, kas need ikka suudavad neli korda aastas volikogu istungitel käia. Kui ei, siis võiks ju oma kandidatuuri tagasi võtta. Märkasin aga, et paljusid ka neist, kelle poole pöördusin, saalis ei olnud.

 Ma ei väsi järjekordselt meelde tuletamast, et Keskerakonna volikogu liikmed on erakonna eliit, kes vastutab erakonna poliitika ja valijate huvide kaitsmise eest nii riigis kui ka kohapeal. Mõelge ise! Volikogusse kuuluvad kõik erakonna juhatuse liikmed, kogu Riigikogu Keskfraktsioon, piirkondade esimehed ja igast piirkonnast valitud üks (ja parim!) inimene iga saja liikme kohta. Need on inimesed, kes kannavad vastutust ja teevad rasket tööd, et erakond areneks ja tugevneks – siis suudame õigustada suure osa Eestimaa inimeste lootusi paremale tulevikule.

 Kui osa keskerakondlasi seda vastutusrikast koormat kanda ei suuda ning on füüsiliselt ja vaimult nii nõrgad, et ei pea vastu 3–4 tundi kestvat Riigikogu valimiste analüüsi, siis Keskerakonnal järgmistel valimistel kindlasti ei lähe hästi.

Uus valimiskampaania algas juba 2. märtsil!

Riigikogu valimised ja nendega seonduv on iga erakonna elus kõige tähtsam toiming, milleks valmistutakse kogu aeg. Seda enam, et ettekandjatelt kõlas rohkem kui üks kord, et uus valimiskampaania algas juba 2. märtsil 2015.

 On nii mõndagi, mida esinumbrid otse välja ei öelnud, aga mida võis kuulda n-ö ridade vahelt ja mida kandidaadid on avaldanud omavahelistes vestluses. Näiteks on arvatud, et mõnes piirkonnas oli kohalike erakonnaliikmete toetust kandidaatidele vähe või oli see minimaalne. On kõlanud isegi väljendeid, et „piirkond on praktiliselt välja surnud“.

 Siin sobib meenutada Priit Toobali ettekandes kõlanud tunnustust, et hästi töötas Keskerakonna kaubamärk, millest tulenevalt anti hääli esinumbrile. Järelikult, kui piirkond on aastatepikku kõvasti tööd teinud ja K-kaubamärk piirkonnas on tugev, siis tulevad ka hääled. Osa hääli tuleb üleriigilisest erakonna kaubamärgist, kuid arvestatava osa lisab kindlasti kohaliku piirkonna tegevus.

 Kuna ees seisab tööaasta, kus valimisi ei ole, tuleks jõupingutused suunata piirkondlike struktuuride tugevdamisele. Kindlasti on häid ja toredaid inimesi, kes sooviksid liituda Keskerakonnaga – selleks aktiviseerime uute liikmete kaasamist, et väärilisi kandidaate jätkuks juba kohalikel valimistel.

 Teiseks pean väga tähtsaks, et aasta jooksul leiaks piirkonna juhatus isikliku kontakti iga sealse liikmega. Keskerakonnal on suuri piirkondi, kus on üle poole tuhande liikme, aga paljud neist on justkui unustatud. Inimesed aga soovivad poliitikas kaasa lüüa! Ülesanne on raske, aga teostatav. Tehtud töö esimeseks vaheeksamiks saavad kohalike omavalitsuste valimised 2017. aastal.

KALEV KALLO, Keskerakonna volikogu esimees

 [fotoallkirjad]

Ülal:Nõmmel ja Mustamäel kandideerinud Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles Riigikokku mittesaamise põhjuseks, et ta on mitu korda kandideerinud eri piirkondades ja omadele valijatele tuleb alles meeldima hakata. Oma tulemust nimetas ta „proovisõiduks“ ja viskas ka nalja, et ehk tuleks Nõmme turuga järgmiseks korraks midagi jälle ette võtta?

All (vasakul): Priit Toobali valimistulemuste analüüsi ilmestasid põhjalikud graafikud, kus kõigi erakondade tõusud-langused piltlikult näha. Kõige ilmekam oli IRL-i järsk allamägeliug kõigis valimisringkondades.

All (paremal): Keskrahva hulgas kuulasid kokkuvõtteid ka Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe, Kiviõli ekslinnapea, nüüd riigikogulane Dmitri Dmitrijev ja Nõmme linnaosavanem Tiit Terik. Fotod Urmi Reinde

Jaga |