Vastutustundega tehtud riigieelarve

TOOMAS VAREK,      08. jaanuar 2003




Lugedes isamaaliitlaste ning mõõdukate arvukaid artikleid alanud aasta riigieelarve kohta, võib jääda mulje, et riiki ootab ees täielik kaos. Tegelikult on olukord vastupidine ja vastuvõetud eelarvet tuleks igati korralikuks pidada.

11. detsembril Riigikogus vastu võetud 2003. aasta riigieelarve oli Keskerakonnale kolmas eelarve, mille ta möödunud aasta jooksul on koostanud. Meenutagem, et 5. juunil võeti vastu 410 miljoni krooni suurune lisaeelarve, varasügisel aga 788 miljoni kroonine lisaeelarve. Finantseeriti algkooliõpilastele tasuta koolilõunad, omavalitsustele ja lastetoetustele läks 150 miljonit, mis Laari valitsus oma viimasest eelarvest välja jättis. Samuti läks lisaeelarvest raha politseinike pensioniks, puuete inimeste toetuseks, põuakahjude hüvitamiseks põllumeestele. Isamaaliidu valitsus kutsus 9. augustil valitsust lisaeelarvest loobuma. Veel 17. juunil prognoosis ja hoiatas meid Eesti Pank, et aasta teisel poolel võib senine korralik eelarvelaekumine pidurduda. Läks aga hoopiski vastupidi ning nüüd peame suunama ligi 2 miljardit krooni stabilisatsioonifondi. Seda ajal, kui hakkavad tulema Euroopa Liidu rahavood.

Udu enne valimisi

Valitsusliidu 2003. aasta riigieelarves on sotsiaalkulutuste eelarvet kasvatatud enam kui miljardi krooni võrra. Isamaaliitlased ja mõõdukad soovisid eelarvesse omalt poolt olematut raha sisse pumbata, kuid ei osanud kuidagi ega kellelegi kätte näidata, kust see raha peaks tulema. Näiteks esitas Mõõdukate fraktsioon rahanduskomisjonis riigieelarve eelnõule oma parandusettepaneku, tahtes saada 100 miljonit krooni subsiidiume ettevõtlusega tegelevatele isikutele. Rahalise katteallikana oli neil märgitud umbmäärane vihje - "Rahandusministeerium, maksud". Märkimata oma suurepärases ettepanekus isegi seda, millist maksu peaksid Keskerakond ja Reformierakond mõõdukate ideede elluviimiseks tõstma. Näib, et on asutud karmi valimiseelsesse võitlusse, kus kõlbavad kõik võtted.
Nüüd kritiseeritaksegi võimulolijaid ja udutatakse riigieelarvesse ülelaekuva ligi 2 miljardi küsimuses. Just kolmikliit, kuhu kuulusid nii mõõdukad kui isamaaliitlased, võttis vastu seaduse, mis suunab riigieelarvesse ülelaekunud raha stabilisatsiooni reservi. Samamoodi ei saa ka lisaeelarvet kolm kuud enne aasta lõppu enam esitada. Niivõrd siis rahast, mida pole võimalik praeguste probleemide lahendamiseks kasutada ja mille mittekasutamises süüdistatakse nüüd võimulolijaid.

Rahanumbrid kõnelevad

2003. aasta alampalk tuleb senise 1850 krooni asemel 2160 krooni. See on aga lisaraha 310 krooni kuus. 2003. aastal suurenevad pensionid vähemalt 130 krooni. Kui mullu oli keskmine vanaduspension 1583 krooni, siis järgmisel aastal peaks see küündima juba 1944 kroonini. Suurima rahalise juurdekasvu moodustab 2003. aasta riigieelarves sotsiaalvaldkond. Valitsuse üksmeelseks otsuseks oli õpetajate palga tõstmine ning lasteaiakasvatajate palgatõus. Selleks on riigieelarvelisi vahendeid suurendatud 2003. aasta umbes 290 miljoni krooni võrra. Riigieelarves on kavandatud õpetajate palgatõusuks kaheksa protsenti, sealhulgas on 100 miljonit krooni ette nähtud eraldisteks riigi- ja munitsipaalkoolide haridus- ja kultuuritöötajate palga ühtlustamiseks. Palgatõus ootab ees ka politseinikke.
Siinjuures pean oluliseks taas rõhutada, et jätkub algkoolilaste tasuta koolilõuna projekt. Kaitsekuludeks läheb 2,3 miljardit krooni. See oli raske, aga vajalik otsus. Isamaaliitlased väidavad, et eelarve on haridusvaenulik. Tegelikult on aga haridusele eraldatud järgmiseks aastaks oluliselt rohkem raha kui tänavu. Rahulolu on avaldanud rahandusministeerium.

Omavalitsustele 300 miljonit lisa

Meenutagem, et Res Publicasse kuuluv rektor Olav Aarna on märkinud, et Eesti kulutused haridusele on ühed suuremad maailmas. Riigieelarves on haridusministeeriumi investeeringute kava lõppmenetluses kasvanud veel üle 20 miljoni krooni. Oluline on omavalitsuste eelarvete kasv, millest üle 300 miljoni krooni tuleb lisatoetusena riigieelarvest. Alusetud on ka väited, et üliõpilased ei hakka enam saama toetust. Üliõpilastele, aga ka õpilastele üldisemalt antakse nüüd võimalus arvestada eluasemekulu hulka ka ühiselamukulud. Varem sellist võimalust ei olnud.
Järgmisel aastal rakendub kord, mil toetuste taotlemisel vaadatakse nagu ka mujal maailmas taotleja varanduslikku seisu. Ja veel mõnede kitsaskohtade rahastamisest. Kiirabi saab täiendavalt 13 miljonit krooni, residentuuri kuludeks suunati 4,8 miljonit krooni. Paika ei pea isamaaliitlaste järjekordne süüdistus venemeelsuses - inimsusevastaste kuritegude uurimise sihtasutusele kavandatakse 2 miljonit ja okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikule komisjonile töö jätkamiseks 400 000 krooni.
Lõpetaks Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni mõttega, et opositsioon eelarvet ei tee. Eelarve teeb valitsus ning selle eest vastutab valitsuskoalitsioon. 2003. aasta riigieelarve aga on tehtud vastutustundega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)