Emad-isad söögilauast minema!

ANTS TAMME,      11. detsember 2002




Mõistulugu pajatab: Peremees kehtestanud talus korra, et vanaisa saadetud kausiga söögilauast nurka sööma. Ühel heal päeval märganud peremees, et poeg on midagi usinasti meisterdama asunud. Mida sa, pojake, teed seal? Poeg rõõmsasti: teen kaussi! Kui sa vanaks jääd, saadan su nurka sööma.

Vanaisa seatud seepeale laua äärde teiste hulka istuma…
Eesti (talu)rahvas on aastasadu elanud suurpereti. Ühe katuse all üheskoos mitu põlvkonda. Perekondlikus tööjaotuses on igal põlvkonnal täita oma kindel ülesanne. Memmed kudusid, liigutasid leemekulpi, taadid parandasid hobuserakmeid, nokitsesid puunõude kallal. Videvikutundidel arutleti päevasündmuste üle, pajatati ennemuistseid lugusid.

Kas memmed-taadid riisuvad toitu laste laualt?

Söögilaua ääres oli igal oma koht. Töökas suurperes jätkus leiba kõigile. Ning kui ikalduseaastatel oligi igapäevase leivaga kitsavõitu, ei tulnud kellelgi pähe arvata, et vanataat või -memm oleks muiduleivasööja, või et eakat memme-taati kujutaks keegi kogunisti vargana, kes raiskaks või lausa riisuks toitu laste laualt…
Ometi kirjutas nädalaleht Sirp 15. novembril vägagi pahaendelise pealkirja all "Vanurid varastavad laste laualt", et "nõukogudeaegsed pridurkad ja nahlebnikud" hoidvat ilmaasjata kinni töökohti, samal ajal kui noorema töötajaskonna hulgas valitsevat nende töökohtade järele suur nõudmine. Seesuguseid küünte ja hammastega oma töökohast kinni hoidvaid inimesi olevat palju eeskätt sotsiaalabi-, tervishoiu-, kultuuri-, haridus- ja haldussüsteemis. Selle veidrate mõttekäikudega tegelikkuse ja eluterve mõistusega vastuoluliste põhjendustega kirjatüki autor on Ants Sild, kelle omaenda elukäik taoliste järelduste tekkimiseks on ilmselt mõnesuguseid põhjusi pakkunud.

Isamaaliitlik Sirp hurjutab pensionäre

Isepidise kirjutise ilmumine isamaaliitlase Mihkel Muti toimetatavas Sirbis polegi ju nii üllatav, sest juba kümmekond aastat tagasi oli tookordne peaminister Mart Laar see, kes Toompeale meeleavaldusele kogunenud eakatele süüdistavalt näkku paiskas: pensionärid tahtvat laste piimaraha endale saada. Mõni aeg hiljem aga lausus Laar kuulsad sõnad: kui vaja, minnakse ka pensionide kallale! (Ikka vähendamise suunas.)
Noorte ja vanade huvide vastandamine on Isamaaliidu tegelastele ammugi omane. Ja nagu endisest isamaaliitlasest Tõnis Paltsist näha, on tema ka oma uues erakonnas Res Publicas asunud pensionäride kallale, tehes ettepaneku neilt 500 krooni ära võtta ja 5000 krooni sündivatele lastele anda. Siit järeldub, et "uus poliitika" pole midagi muud kui vana joru kordamine: pensionäride toetamine olevat ühiskonna vara raiskamine! Teiste sõnadega, ka Res Publica meelest peab vanaisa oma kausiga nurka kobima.
Põhjendamatu põlvkondade vastandamine on märgatav ka kõnealuses kirjatükis. Justnagu oleksid töötavad pensionärid süüdi, et nooremate hulgas tööpuudust esineb. Tegelikult on ju hästi teada, et tuntakse teravat puudust hoopis kvalifitseeritud tööjõust.
Teisalt teame sedagi, et noored neid töökohti, kus praegu eakam tööjõud ametis, endale ealeski ei soovi. Põhjus on nii töö monotoonsuses kui ka palgas. Nii mõnigi (eeskätt maa)kool peaks oma uksed kinni panema, kui pensioniikka jõudnud pedagoogid lahti lastaks - vajaliku ettevalmistusega nooremaid pedagooge ei piisa. Ning ega noored haiglasse sanitariks või ettevõttesse koristajaks-majahoidjakski taha minna.

Ühiskond huvitatud pensionäride tööst

Sotsiaalkindlustusameti andmetel olnud mullu ümmarguselt 106 000 pensionäri, kes aasta vältel mingi aja töötasid ning oma palgalt sotsiaalmaksu maksid.
Neid pensionäre, kellelt töötuskindlustusmaksu põhjendamatult kinni peeti (kokku 28 000 krooni), oli 40 000. Eakate organisatsioonid taotlevad, et alusetult sisse nõutud küllaltki suured rahasummad tööl käinud pensionäridele tagastataks. Ühiskond on jätkuvalt vägagi huvitatud sellest, et eakas inimene ikkagi töötaks, seeläbi ise aktiivne püsiks ja oma töötasult riigile tulumaksu maksaks. Kindlasti ei vaja töötav pensionär oma lastelt materiaalset abi. Vastupidi, ta suudab vajadusel nooremaid toetada.
Sirbis kirjutav Ants Sild osundab ilmselt autori sotsiaalsele arengupeetusele, õhutab põlvkondade vahelisi pingeid ja annab tunnistust ka artikli avaldajate eakatevaenulikkusest. See aga ei sobi kokku nüüdisaegsete sotsiaal-poliitiliste suundumustega. Ühiskond on ju tervik, mis peab võimaldama inimväärse elu igale eale.
Eakate organisatsioonid taotlevad, et 40 000 töötavalt pensionärilt alusetult sisse nõutud töötuskindlustusmaks (kokku 28 000 krooni) neile tagastataks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)