Vene vaim Nõmme südames

HEIMAR LENK,      02. oktoober 2002




Tuntud kollektsionääri Aleksander Dormidontovi erakordne fotokogu "Vene vaim 1855-1940" meelitab sadu nõmmelasi kino Victoria Palace´i näitusesaali ja pakub uut kõneainet vene kultuuri rolli kohta Balti riikide ajaloos. Läbi agentuuri RIA Novosti jõudis uudis Nõmme näitusest ka välisriikide päevauudistesse.

RIA Novosti uudis tekitas rahvusvahelist vastukaja, kuna puudutas kohalikus vene kogukonnas aktuaalset küsimust oma esivanemate juurte kohta Baltikumis. Kollektsionäär ja harrastusajaloolane Aleksander Dormidontov tõestab hindamatu fotomaterjali ja uurimiste najal, et kui nõukogude periood välja arvata, siis venelased ei ole Eesti territooriumil mitte tulnukad, nagu viimasel aastakümnel on neid harjutud nimetama, vaid omavad siin juuri Ivan IV valitsemisajast (1533-1584) peale. Rootsi ajal töötas Narvas juba venekeelne kool. Õigeusu alged Baltikumis ulatuvad aga 11. sajandisse ja Jaroslav Targa aega.

Ainulaadne rändav fotokogu

Dormidontovi erakogus on 1000 unikaalset fotot. Neil on jäädvustatud nii palju inimesi, et Aleksander kasutab kollektsiooni kohta nime - 100 000 silmapaari. Umbes nii suur oligi ennesõjaaegne vene kogukond Eestis. Piltidel kohtame peamiselt vaimuinimesi. Et Aleksander on pärit vaimulikust suguvõsast, siis näeme palju kirikuõpetajate kohta käivat materjali. Ei puudu poliitikud, riigitegelased, kunstnikud, kirjanikud, näitlejad ja muusikud. Lihtrahvast näeme rohkem laatadel ja linnatänaval, kirikus või laulupidudel.
1989. aastast peale on erakogu elanud ratastel. Omaniku kroonikas on kirjas 53 suuremat väljapanekut alates Riigikogu fuajeest ja lõpetades Helsingi, Venemaa, Leedu, Saksamaa, Kaukaasia näitusesaalide ja Pühtitsa nunnakloostriga Kuremäel.

Unikaalse eraarhiivi saamislugu

Vene eraarhiiv on tekkinud Rajevskite, Zemtðuzinite, Bezanitskite ja Dormidontovite perekonnakogude põhjal. Vene kogukonna kohta hakkas esimesena 1880ndate aastate alguses materjale koguma isa Johann-Ivan Rajevski, kes oli õigeusu vaimulik Viljandis. 1931. aastal eksponeeriti arhiivi avalikult Tallinnas. Vanimaks dokumendiks loetakse ühte ostu-müügi lepingut aastast 1725. Kõige haruldasem on kogus Eesti vanim foto, K. Zigleri dagerrotüüp aastast 1844, mille jäädvustas parun von Sass Saaremaalt.
Nõukogude ajal seisis arhiiv, millest osa kadus, sugulaste kuurides ja pööningutel laiali. Kuni 1980ndail aastail hakkas kogu praegune omanik Aleksander Dormidontov materjale uuesti kokku koguma.
Eesti Raadio venekeelsete saadete toimetus tegi Aleksandri ja tema abikaasa Jelena osalusel ajaloosarja, mis koosnes 180(!) saatest.
Nõmme näituse avamisel viibisid literaat Sergei Soldatov, Elhonen Saks Juudi kultuuriseltsist, Alla Belinkova Puðkini koolimuuseumist, Juri Vartanjan Armeenia kultuuriseltsist, dr med Peep Põdder ja palju teisi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)