Eestluse igikestvuse tagamiseks

Tõnis Siim,      20. oktoober 2004


Eesti kindlamateks ekspordiartikliteks, Eesti Nokiaks, on jäänud siiani aeglaselt taastuvad loodusrikkused – puit, turvas ja ilusad naised.
14. septembri 2003. aasta euroreferendumi reklaamlausetest võis välja lugeda, et Euroopa seksikaid mehi jätkub kõigile eesti naistele. See, et praegu abiellub ainult ligikaudu 30% eesti naistest välismaalastega, ütleb, et ligikaudu 70% noorematest naistest, vanematest rääkimata, peavad jätkuvalt läbi ajama vähemseksikate meestega.
Kuid viie aasta pärast võime arvatavasti rääkida juba rohkem kui 50% õnnelikest eesti naistest.
Niisugust tulevikku silmas pidades oleks otstarbekas hakata kas rahva- või kirjandusmuusemi juurde looma ka eesti naiste geenivaramut.
Me ei tea, kes tulevikus asustavad Peipsi järve ja Läänemere vahele jäävaid alasid. Kuid vaevalt nad loobuksid nautimast kunagiste siinsete põliselanike, näiteks "Neiokõsõ" ehedat laulu ajaloolises keeles või aborigeense kaunitari Anu Saagimi flirtimiskunsti.
Rahvusmuuseumid pelgalt vanavara ja vahast "Neiokõsõ" lauljatega ning vanaaja kaunitariga vaevalt et tulevikus turiste ja siinsete alade uusasukaid erutaksid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)