13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Parandame maailma!KAIE TÄHE, 12. november 2014Ühel päeval sisenes meie raamatukokku korralik töömees ja tubli pereisa, kes tungivalt soovis, et aitaksin avaldada selle luuletuse, mille ta oli kunagi kirjutanud viinavea tõttu vangikongi sattunult. Nüüd on ta täielik karsklane ja tahaks inimesi hoiatada, panna mõtlema, milleni võib nõrgaloomulisi viia alkohol. Eriti pahane oli ta valitsuse ja Riigikogu peale, kes sundisid rahvale peale nii rumala seadusesätte, mis lubab vägijooke pruukida igal pool ja igal ajal. Õnneks on seda seaduseviga nüüd asutud parandama.
Kuulnud uudist, et Tallinnas tahetakse hakata piirama alkoholimüüki, leiab viinaorjusest pääsnu, et niiviisi peaks tehtama üle kogu Eestimaa, veel enne, kui on päris hilja. Siin siis tema hingevaluvärsid:
Ülistuslaul kõige armsamale, viinapudelile Oh mu kallis viinapudel, kuidas ma Sind armastan! Sinu kaela peale suudlen, kuigi tasku kannatab.
Palgapäeval tingimata külla tulen Sinule. Sinu seltsis lõbutsedes tuleb hommik järgmine.
Hommikul, kui pea on haige, jälle mõtlen Sinule. Mitte keegi peale Sinu ei saa mind hädas aidata.
Oled meile õnnelätteks, armas kallis Valge Viin! Maailm nagu õide puhkeks, inetu saab ilusaks.
Ei Sa iial ette heida, ei Sa iial pahanda, kui ma Sinu juurde tulen, räpane ja särgita.
Täiendatud 5 aastat hiljem, ümbersündinult: Ei Sind enam iialgi mina küll ei armasta. Röövisid mult naise, töö, kaela panid vanglavöö.
Vanglaelu sundis mind igavesti jätma Sind. Nüüd mul naine, lapsed, töö, viinapudelid kõik katki löön.
KAIE TÄHE, Tõrva, Valgamaa Viimati muudetud: 12.11.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
