Kreeka sündroomi tagamaad

Samorukovi hinnangul on Kreekas kujunenud olukord tingitud sellest, et riik on ennast nüüdseks juba totaalselt lõhki laenanud - et luua sotsiaalselt ülimalt hästi kindlustatud ühiskond. Keskmised pensionid ulatuvad Kreekas 1600 euro kanti, keskmised palgad on peaaegu 2000-eurosed. Et sellist kindlustatust hoida ning ühtlasi mahtuda Maastrichti kriteeriumide alla, on Kreekas pidevalt tegeldud statistika korrigeerimisega, teisisõnu, võltsimisega.

Verised rahutused juba käes

Oleme kõik kursis, et Kreeka valitsus kavatseb riigi päästmiseks Euroopa Keskpangalt laenata 30 miljardit eurot. See näeb aga ette äärmiselt suuri eelarvekärpeid, mistõttu Kreekas tõstetaks makse ja vähendataks sotsiaaltagatisi. Loomulikult toob see kaasa küllalt tõsise palkade kahanemise ja töökohtade vähenemise, millega  pole siiani küllalt priskelt elanud kreeklased kuidagi nõus. 5. mail puhkenud tänavarahutustel pandi põlema üks pangahoone ning tulekahjus hukkus kolm pangatöötajat, mitmed said vigastada.

Samorukov tõdes, et paljus on jäänud mulje, justkui sõltuks Kreeka päästmine vaid Saksamaast. Jah, Saksamaa muidugi panustab Euroopa Keskpanka proportsionaalselt kõige rohkem, kuid kõigest hoolimata on tema panus vaid 20% kogusummast, sest maksta tuleb kõigil 15 eurotsooni riigil, teiste hulgas ka eurotsooni vaeseimal - Slovakkial, kelle osa oleks 300 miljonit eurot.

Vaene aidaku rikast

Slovakkia valitsusel on väga raske selgitada oma rahvale, miks on vaja Kreekale anda sellist majandusabi - iga slovakk peab ohverdama 57 eurot. Teab kui palju pole slovakke, kes tahaks ühtse Euroopa üsna efemeerse idee nimel sellist ohvrit tuua. Küsitlused näitavad, et peaaegu  90% slovakkidest on vastu. See on ka mõistetav: Kreekas keskmine pension 1600 eurot, Slovakkias 350 eurot; Kreekas keskmine palk 2000 eurot,  Slovakkias 750 eurot. Vähe sellest, kreeklastele olevat tavaline saada 14 aastas palka. Kreeka kriis paistab slovakkidele lausa õitsenguna!

Miks peaksid pidevalt enda vajadusi piiranud slovakid aitama ennast lõhki laenanud ja sotsiaalselt äärmiselt kindlustatud kreeklasi?! Slovakkia pensionär ei mõista, miks tema, kes saab 350 eurot kuus ja kes, hambad risti, üritab aidata oma lapsi ja lapselapsi, peab nüüd hakkama aitama Kreeka pensionäre, kes saavad 4-5 korda suuremat pensioni.

Euro pole slovakkide elu parandanud

2009. aasta 1. jaanuaril eurotsooni pääsemise eufooria on Slovakkias kiiresti üle läinud. Kuigi loodeti, nagu aitaks euro sisseviimine  tõsiselt võidelda kriisiga, on tulemused osutunud pigem vastupidiseks. Ekspordi mahu, välisinvestorite rohkuse ja SKP kasvu poolest liidriks olnud Slovakkia on muutunud liidriks languses. Piiriäärsete alade elanikud eelistavad oma ostud teha kas Poolas või Tšehhis, kus hinnad on 20-30%  madalamad.

Samorukov kirjutab, et initsiatiivi kreeklastele raha anda on juba kritiseerinud Slovakkia Tööandjate Liit ning Slovakkia opositsiooniparteide juhid koguvad allkirju nõudmisele Kreekat mitte toetada. Peaminister Robert Ficole on juba ostetud üheotsapilet Kreekasse: kui sa nii väga kreeklasi armastad, mine sinna elama!

Tõsi küll, praegu Kreekas lennuliiklus ning muu transport seisab ning Ficol ei õnnestu piletit parimagi tahtmise juures kasutada.

Tume tulevik

Slovakkia, kelle eelarvedefitsiit oli mullu 6,8% (tänavuseks  planeeritakse 5,5%) SKP-st, peab Kreeka päästmiseks andma 300 miljonit eurot. Ainus võimalus seda teha on omakorda laenata. Laenu saada pole Slovakkial nähtavasti eriti keeruline, sest laenukoormus sisemajanduse koguproduktist on eurotsooni peaaegu madalaim - vaid 35,7%. Väiksem on see vaid Luksemburgil.

Samas ei ole Samorukov kindel, et Kreeka jääb viimaseks, keda on vaja nattipidi kriisilaukast välja vedada. Järelikult, tuleb jälle ja jälle laenata, ning lõppkokkuvõttes võivad Kreeka olukorras olla abistajad ise. Kogu eurosüsteem võib kokku kukkuda...

Räägitakse juba sellestki, et Kreeka peab eurost loobuma. Samas ei ole Kreeka lahkumine eurotsoonist tema jaoks alternatiiv võlgade restruktureerimisele, vaid tõenäoliselt tuleb seda teha lisaks võlgade restruktureerimisele, et valitsussektori eelarve taas paika saaks, nagu ütles Nobeli preemia laureaat, „New York Timesi" kolumnist Paul Krugman (Delfi 06.05.2010).

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

[foto]  TÄNAVALAHINGUD: Mitmendat nädalat kaitsevad kreeklased tänavatel oma heaolu. Rahutused on juba nõudnud mitu inimelu.

Jaga |