Maria Alajõe 16 aastat kestnud „vägiteod“

Vahetult enne Riigikogu kantselei direktori ametiaja lõppu läinud aasta juulis allkirjastas Alajõe käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta, vahendab Äripäev.

Kehtima hakkas käskkiri augusti algusest, kui kantselei uus juht Peep Jahilo oli saanud ametis olla paar nädalat. Kui seni puudus Riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamisel ja säilitamisel tähtaeg, siis Alajõe käskkirja järgi määrati selleks üks aasta.

Selle tulemusena muutus praktiliselt võimatuks täita kohtumäärust Rosimannuste e-kirjade (ka kustutatud kirjade) Riigikogu kantselei kaudu väljastamiseks.

Väärt ametikoht igati, sest uue direktori otsingud konkursi korras läksid riigile üpris kulukaks: nimelt palgati selle tarbeks personalifirma, kellele maksti ligi 10 000 eurot.

Kui meenutada, millal ja mis asjaoludel sai laiem avalikkus tuttavaks Maria Alajõe nimelise isikuga, siis võis see olla 16 aastat tagasi,  Kroonika kirjutas tollase majandusministri Mihkel Pärnoja "kaksikelust". Seltskonnaelu uurijad olid nimelt saanud andmeid ministri värvikast eraelust: "Nädalavahetused veedab ta Tartus abikaasa seltsis, Tallinnas on tema sage kaaslanna aga hoopis nõunik Maria Alajõe."

Viimane oli sel ajal 31, ja mitte eriti pikakasvulise, küpses keskeas ministri kaaslasena sõna otseses mõttes üsna silmapaistev kuju. Nende "sooja sõpruse" kohta vahendas tollane Kroonika kellegi ministri lähikondse sõnu: "See on avalik saladus — nende suhe on märksa soojem kui kolleegidele kohane."

Üsna peagi pärast seltskonnakroonikasse sattumist lahkus Pärnoja ministriametist. Nii pääses ta oma eraelus urgitsemisest, aga vaevalt et see suhtelugu sai lahkumise põhjuseks. Pigem see, et temast oli juba ammu saanud kõige ebapopulaarsem minister Laari valitsuses. Üks skandaal ajas teist taga, ning mõnesse neist oli segatud ka nõunik ja erakonnakaaslane Alajõe. Tol ajal kandsid sotsid veel Mõõdukate nime ja nende parteid juhtis toosama Toomas Hendrik Ilves.

Või teine meenutus.

Skandaal, mis puudutas ponnistusi erastada Narva elektrijaamad ameeriklaste firmale NRG. Sama oli ka THI ehk tollase välisministri ilmselge huvi. Alajõe aitas ette valmistada ja õigustada minister Pärnoja otsuseid, mis pidid viima Eestile äärmiselt kahjuliku tehinguni juba sisuliselt pankrotistunud NRG-ga. Ei põlatud teha muudatusi Eesti Energia nõukogus ja tagandada riigiametnikke, et toetus tehingule kätte saada. Kuluaarides liikusid ka kuuldused saunalavadel kokku lepitud konkreetsetest vahendustasudest.

Eesti õnneks seda tehingut ei toimunud. Aga kui kord oldi juba üheskoos "luurel käidud", siis võis seda veel proovida. Vahepeal oli nõunik Alajõest saanud ministeeriumis osakonnajuhataja, seejärel juba EAS-i juhatuse liige. Sellel ametikohal, vaid mõned tunnid enne kohalt lahkumist, tegigi ta aastal 2012 ainuisikuliselt otsuse kirjutada Ilvese võlg riigi ees korstnasse.

EAS läks 2012. a IRL-i kontrolli alla, aga Alajõe ei pidanud kuigi kauaks tööta jääma. Kadrioru–Toompea liinil toimusid nimelt omad arengud. President Ilves pressis Alajõe varsti Riigikantselei direktoriks, kui Heiki Sibul sealt 2012. aastal lahkus ja vabanenud kohale n-ö avalik konkurss korraldati. Käsi peseb kätt ja ikka jõuab kätte ka tasumise tund.

Tänaseks on Maria Alajõe pääsenud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory juhtima. Jälle suurte rahadega asutus.

Kn

Jaga |