Eesti tööturul närune pale!

 Liialt sonime mingist innovatsioonist. Samuti õpetajate palga tõstmisest – kas aastast aastasse korduva õpikuteksti ettekandmise ja klassi ees seismise eest pole 800 eurot piisav?!

 Rääkida tuleb keskmise Eesti inimese keskmisest palgast.

See ei ole 1090 eurot, vaid 400 eurot kuus. Miks? Lahakem seda!

Eesti tööandja mõtteviis: endale uus maastur ja eramaja liisida, naisele uus kasukas osta, suured kulutused firma tehnikale, kinnisvarale, maksudele ja sisseseadele tagasi teenida. Kõik see tuleb töötaja palgast viimne kui sent välja pigistada. Tuleb tunnistada, et see ongi õnnestunud. Tööandja ratsutab oma rahvus- ja liigikaaslaste turjal.

 Kui nägin taas eelmisel palgapäeval, et ilma põhjuseta on ühe päeva palk kuhugi kadunud, siis mida see tähendab?

Põhjusteks on lihttöölisest eestlase paanilised hirmud kaotada sissetulek ja endaroll olla keegi ning panustada. Oli ju sovetiajal pea kõigile töö tagatud. Suur osa töötajaid on tülpinud ja ülejala-suhtumisega. Aga häält keegi ei tõsta.

 Peapõhjus on tegelikult rahva mälus – esivanematelt pärinev tohutu hirm küüditamise, massivägivalla ja nälja ees. On see 21. sajandi oludes põhjendatud?

 Tööandjal on vaja keskenduda töötaja heaolule, mitte kallima vara omandamisele või kontoriseinte värvimisele iga aasta tagant. Saad vastu innukamalt töötava ja rahulolevama alluva. KAS SEE POLE VÄÄRTUS?

 Võttes seda arvesse, on arvestatav osa tööealistest kavalalt redutamas kas invapensionil, sotsiaaltoetusel või vanematelt saadaval rahanutsul. Minu tutvusringkonnas on nende inimeste arv üksteist 14-st.

Sama raha saaks ju kodanikupalgaks suunata! Pigem kõigile alla 500 euro kuus teenivatele inimestele riigipoolseks lisatoeks 100 eurot kuus, kui 230 eurot ühele, kes üleliigse summa tihti mõttetustele kulutab (alkohol, maiustused, kosmeetika jm pudi-padi).

Kõike seda kokku võttes ütlen taas: EESTI TÖÖTURG, MINE P…E! HAKKAME ENNAST ÜKSKORD AITAMA JA EELLOETLETUD MUUDATUSI ELLU VIIMA!

HEINAR VASERIK Rakverest

Jaga |