Volikogukohti loetakse sügisel

Üle Eesti on Keskerakonnal ligikaudu 300 volikoguliikme kohta. Niipalju pole neid ühelgi teisel erakonnal. Kui valimisliidud välja jätta, on teistel erakondadel volikogukohti kordi vähem kui Keskparteil. Seda annab võrrelda Tallinnaga, kus Keskerakonnal on absoluutne enamus – 40 kohta 79-st – ning teiseks jäänud Reformierakonnal 18 kohta.

Kuid üks asi on valimistel saavutatud suurepärane häältehulk ja volikogukohtade arv, teine asi aga see, mida saavutatud kohtadega peale hakata. Kuni ametlikke valimistulemusi pole veel välja käidud ning uued valitud volikogud pole saanud kokku tulla, on olnud selge, et Keskerakond on valinud õige tee – saadud volikogukohad reaalselt rakendada.

Enamikus 70 uuest kohalikust omavalitsusest, kus valimistel osaleti ning valijate usaldus pälviti, on alustatud koalitsiooni moodustamise läbirääkimisi. Keskerakonna kohalikud osakonnad ja volikogudesse valitud rahvaesindajad on positiivselt meelestatud ning võtnud edasiviiva sihi. Ka järgmised neli aastat soovitakse linna- ja vallavalitsuste tasemel kaasa rääkida.

Takistuseks pole kujunenud ka ainult paari-kolme koha saamine volikogus. Tegemist on ikkagi valijate usaldusega, ning selle elluviimiseks on parim viis osaleda võimuorgani töös. Nii on näiteks sõlmitud koalitsioonilepe juba Rakveres, kus Keskerakond sai volikogus 3 mandaati, kuid edaspidi valitsetakse koos rohkem hääli saanud partneritega. Viljandi volikogus on Keskerakonnal kaks kohta, ent pärast mitmeaastast pausi ollakse osalised koalitsiooni sõlmimisel. Võimulepped on sõlmitud Haapsalus, Paides ja Saaremaal. Valgas aga on ülekaaluka valimisvõidu järel võimalik ise koalitsiooni valida ning kohapealset võimu jagada.

Suuremates linnades, nagu Tartu, Pärnu ja Narva, ollakse samuti linnavalitsuse moodustamise juures. Narvas võetakse ülekaaluka valimisvõidu järel vastutus neljaks aastaks üksinda, nagu oli see ka viimasel korral. Pärnus on juba sõlmitud koalitsioonilepe IRL-i ja valimisliiduga „Pärnu ühendab“, et nn uus Suur-Pärnu saaks ka uue võimu ja uue hingamise. Uuel võimuliidul on Pärnu 39-liikmelises volikogus 23 kohta ning piisav ülekaal.

Tartus asuti läbirääkimistelaua taha koos reformierakondlastega ning võimalik koalitsioon sünnib lähiajal. Igal juhul oldi siin koalitsioonis koos ka viimasel neljal aastal, ning osapooled on märku andnud, et ollakse valmis koostööd jätkama.

Omaette teema on muidugi läbirääkimised partneritega Tallinnas, ning siin on võimalik koalitsioon. Keskerakond on pealinna juhtinud viimased kümmekond aastat, seda nii koalitsioonis kui ka üksi, ning nüüd tulnud taas välja võitjana. Taavi Aasa juhitav läbirääkimismeeskond on kohtunud nii SDE-ga, kel on volikogus üheksa kohta, kui ka EKRE-ga, kes sai kuus mandaati. Reaalne koostöö on võimalik pigem siiski sotsiaaldemokraatidega, kellega on lähemad ühisvaated ning kellel on volikogus ka kohti rohkem.

Seega on valimistel saadud kohtade arv tähtis, kuid veel tähtsam on, kuidas neid rakendatakse. Täna kuulutatakse ametlikud valimistulemused välja ning homsest on uute volikogude liikmeil nende ametivolitused käes.

Selleks ajaks on tibud juba koorunud ning alustanud iseseisvat elu. Hea, kui koos teistega vastutuskoormat kandes.

KESKMÕTE: Kuni ametlikku valimistulemust pole veel välja käidud ning uued valitud volikogud pole saanud kokku tulla, on selge, et Keskerakond on valinud õige tee – saadud volikogukohad tuleb reaalselt rakendada.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

Jaga |