Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Estonia salakomisjoni provokatiivne raport

ALLAN ALAKÜLA,      28. september 2005


Eile toimus rahvusraamatukogus Estonia laevahukule pühendatud sümpoosion, mille korraldas Estonia Protsessi Ühing Helje Kaskeli eestvedamisel. Seal räägitust anname ülevaate järgmises Kesknädalas.

Möödunud neljapäeval tutvustati aga Stenbocki majas valitsuse tänavu 7. märtsil moodustatud Estonial sõjaseadmete veo asjaolude uurimise asjatundjate komisjoni järeldusi.
Komisjon deklareeris, et nende eesmärgiks polnud hajutada Estonia huku põhjustega seotud kahtlusi, vaid uurida Rootsist tulnud teateid sõjamaterjalide veo kohta. Tegelikult kukkuski tahtlikult või mitte välja nii, et kahtlused Estonia huku ametliku raporti suhtes suurenesid veelgi.
Esiteks ei avalikustanud valitsus oma komisjoni koosseisu: nimeliselt on teada vaid komisjoni esimees Margus Kurm (riigiprokurör) ja Kristel Siitam-Nyiri (vanemprokurör). Ülejäänud liikmetest teame vaid, et ühe nimetas Kapo peadirektor ja teise Teabeameti juht. Salapära komisjoni koosseisu ümber on parim vahend äratada teema vastu avalikkuse huvi.

Komisjon tunnistas, et ei saa täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutusega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt. „Kui eraviisiline koostöö aset leidis, võib olla tegemist salakaubaveoga kriminaalkoodeksi pg 76 lõike 2 mõttes. Tänaseks oleks see kuritegu aegunud," öeldakse raportis.

Komisjon väitis, et Rootsi luureasutuse operatsiooni üksikasjad on Rootsi Kuningriigi riigisaladus ning nende avalikustamine pole võimalik. Eesti Ekspressi omaniku Hans H. Luige küsimusele, kas tegu oli siiski Rootsi või mõne kolmanda maa luure operatsiooniga, vastas riigiprokurör Kurm kindlalt: See oli puhas Rootsi ettevõtmine. Mis teeb asja veel kahtlasemaks, kuna seni on rahvusvahelises ajakirjanduses levinud just versioon, et laevaga veeti vene sõjaväelt „mustalt" saadud raketijuhtimiselektroonikat, millega Rootsil pole midagi peale hakata. Küll aga näiteks Suurbritannial ja veel rohkem USA-l. Millist tehnikat aga veeti, on meie komisjoni kinnitusel Rootsi riigi saladus.

Kuigi komisjoni pädevusse ei kuulunud laevahuku põhjuste uurimine, sedastas komisjon siiski, et laevahuku uurimise käigus ei ole lastile piisavalt tähelepanu pööratud. „Kuigi õnnetusejärgselt anti vihjeid sõjatehnika ja muu salakauba veo kohta, ei nähtu kriminaaltoimikust, jälitustoimikust ja muudest kogutud materjalidest, et neid vihjeid oleks piisava tähelepanelikkusega kontrollitud. Põhjaliku uurimise puudumist kinnitab asjaolu, et uurimist teostanud ametnikud ei ole kunagi küsitlenud isikuid, kes olid 27. septembri õhtul tööl Tallinna reisisadamas ning nägid isiklikult laeva laadimist ja väljumist," ütles raport.
Kesknädala küsimusele, et kas me peamegi siis edasi elama teadmisega, et laevahuku tegelikke põhjusi selgitada võivad tunnistajad elavad meie keskel ja on üle kuulamata, vastas riigiprokurör Margus Kurm: „Kuritegu on aegunud ja kriminaalasja uurimine pole enam võimalik." Samas kinnitas Kurm, et tema ise on vestelnud komisjoni töö käigus kümnete toonaste tolliametnikega.
Kesknädalale päev enne pressikonverentsi helistanud laevahukule eelnenud päeval sadamas teenistuses olnud tolliametnik Bernhard Mustonen (tänaseks pensionär) kinnitas siiski, et näiteks teda ja mitmeid tema kolleege pole keegi üle kuulanud.

Justkui kahtluste võimendamiseks kuulutas justiitsminister Rein Lang pressikonverentsil, et tundmatu koosseisuga komisjoni volitused pole veel lõppenud ning edasi hakkab see muuhulgas uurima, kust ja miks levivad versioonid laeva põhjalaskmise kohta. Lang kinnitas, et laeva uputamise versioonide levik on Eesti rahvusliku julgeoleku küsimus.
Seega Eesti justiitsministrile pole mingi probleem, miks meie laev hukkus, vaid hoopis see, et selle põhjuste kohta ei leviks meile ebasobivad versioonid.

Paralleelselt valitsuse salakomisjoniga tegutseb Estonial toimunud relvaveo uurimisega ka Riigikogu komisjon. Äsja avaldatud valitsuskolleegide vaheraport võib provotseerida riigikogulasi naasma sõjavarustuse veoga seotud küsimustelt laevahuku põhjuste juurde. Kui nii, siis pole valitsuse komisjoni tagumiktunnid tühja läinud.

Viimati muudetud: 28.09.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail