Viimane aeg on põllumajandusega tegelema hakata

Põllumehed on praeguse Eesti Vabariigi ajal väga raske perioodi üle elanud, mil piimahind langes ühe kroonini, nüüdseks on piimahind aastaga langenud viie krooni pealt kohati kahe krooni peale, samas kui keskmiselt kujuneb ühe piimaliitri omahinnaks neli krooni kuni neli krooni 30 senti.

Kõige lihtsamadki arvutused näitavad, et niiviisi pikalt edasi tegutseda ei saa, kuna iga piimaliitri pealt teenitakse kuni kaks krooni kahjumit. Samas ei ole taolist langust märgata piimatoodete hindades kaubanduses – ehk keegi kasutab tekkinud olukorda ära ja teenib nii põllumeeste kui tarbijate pealt päris märkimisväärselt?

Eesti valitsus laseb aga sellel kõigel sündida ning ei üritagi sekkuda, samas on meie lõunanaabrid Läti ja Leedu teinud samme, tagamaks tarbijale ja tootjale mõistlikud hinnad, samuti on kaubanduse ombudsmanid Inglismaal ja Prantsusmaal välja pakkunud võimalikke lahendusi tekkinud hinnakääride vähendamiseks.

Kui 25. mail tekitasid põllumehed liikluskaose Berliinis, blokeerisid piimatööstusi mitmel pool Prantsusmaal ning avaldasid meelt Brüsselis, siis ei olnud selle kajastust mitte üheski Eesti meediaväljaandes – tundus, nagu Eestit ei huvitakski, mis toimub Euroopa Liidu põllumajanduses. Antud aktsioonide tulemusena lubati liikmesriikidel alustada toetuste varasema välja maksmisega, Saksamaa langetas koguni põllumeestele müüdava diiselkütuse aktsiisi, samas kui meie valitsus tegi täpselt vastupidi, tõstes eriotstarbelise kütuse aktsiisi niiviisi, et see ületab nüüd rohkem kui kolm korda Euroopa Liidu poolt nõutavat.

Praeguses olukorras ootaks valitsuselt järgmisi otsuseid: langetada eriotstarbelise kütuse aktsiisi või minna üle hektaripõhisele arvestusele; lihtsustada ja kiirendada PRIA poolseid toiminguid; konkurentsiametil reguleerida koostöös kaubanduskettide ja tootjatega toiduainetehindade kujunemist; leida võimalusi toiduainete müügiks Euroopa Liidust väljapoole (Ukraina, Valgevene, Venemaa); rohkem pöörata tähelepanu mahetootmisele kui ühe konkurentsieelise arendamisele võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega; langetada mahetoodangu käibemaksu ning kasutada Eestimaist mahetoodangut koolitoidu valmistamiseks (tervislik toit, terved lapsed!).

AIVAR PIKKMETS

Jaga |