![]() Maksude tõusu tõi Reformierakonna valitsus26. aprill 2017Kuigi Reformierakonna poliitikud kritiseerivad praeguse valitsuse samme uue maksupoliitika pärast, tõid tõelise maksutõusu hoopis Reformierakonna poolt viimasel 10 aastal juhitud valitsused.
Eesti maksukoormus on protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP) tõusnud alates 2008. aastast, mil see oli alla 32 protsendi, kuni eelmise aastani, mil see tõusis juba üle 35 protsendi. Maksukoormuse tõusu on Reformi-valitsuste ajal vedanud eelkõige kaudsed maksud ja aktsiisid. Maksukoormust on suurendanud peamiselt kütuse, alkoholi, tubaka ja maagaasi aktsiisi tõstmine ehk tarbimismaksude suurendamine, mille osakaal tõusis 2016. aasta lõpuks 42 protsendini kõigist maksudest (vt joonis).Kaudsete maksude tõus sai alguse nn masu ajal. 2008. aastal alanud majanduskriisile reageerisid Euroopa Liidu liikmesriigid enamasti maksukoormuse alandamisega ja ainult mõned riigid tõstsid seda. Eesti oli maksukoormuse suurimaid tõstjaid.Näiteks 2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus aastaga 3,8 protsenti ning ulatus 35 protsendini SKP-st. Uute liikmesriikide maksupoliitikale iseloomulik omadus on suur sõltuvus tarbimismaksudest; ainult Tšehhis on see alla EL-i keskmise. Kaudsete maksude (tarbimismaksude) tõus oli suurim Eestis (6,5%) ja Ungaris (1,6%) ning see on seotud käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega. Teised käibemaksu tõstnud riigid (Läti) kogesid hoopis maksutulu langust.Alkoholi ja tubaka aktsiisid tõusid toona 21 riigis, sealjuures enim Eestis (2,3% SKP-st), Tšehhis (0,6%) ja Rumeenias (0,5%). Nende osakaal langes Bulgaarias, Prantsusmaal ja Poolas. Energiamaksude suurim tõus toimus 2009. aastal Eestis, ulatudes üle 1% SKP-st. Väike tõus oli Küprosel, Sloveenias, Portugalis ja Poolas, aga näiteks Rumeenias see vähenes ligi 2 protsendile SKP-st. Elektriaktsiis Eestis ületas minimaalset Euroopa Liidus nõutavat 6 korda, Poolas 10 korda. Teistes riikides jäi selle osatähtsus maksutulus alla 2%, aga Eestis oli see 7% ja Poolas 9%.2017. aasta maksukoormuseks kujuneb 35% SKP-st, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2016. aastal.2017. aastal vähendavad maksukoormust üldise maksuvaba tulu ja pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmine ning madalapalgaliste tagasimakse ehk tööjõumaksude alandamine, mille osakaal langeb 49%-le.+tabel 2017 riigieelarve seletuskiri PDF, lk 26Viimati muudetud: 26.04.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |