Riigikogu saalis: murelikud küsimused, lahjad vastused

LEMME KRIMM,      30. aprill 2003


Jüripäeval oli Riigikogu saal taas rahvast täis. Lahtiste uste päeval esitasid inimesed palju küsimusi, millest osa jäi vastuseta, sest aeg sai otsa. Kõige rohkem päriti omandireformi kohta, sest praegune koalitsioon sundüürnike probleemi ei näe. Ka pensionärid lootsid veel enne Euroopa Liitu saada europensioni.

Kuna uuel valitsusel on uus poliitika, siis küsiti, kuidas riik heastab sundüürnikele tekitatud kahjud. Sundüürnik ei ole sundüürnik vabal tahtel, vaid sunnismaiselt. Siberisse ei küüditatud vabatahtlikult. See on ränk võrdlus sundüürnike olukorraga, ainult vahe on selles, et sundüürnik läheb vabatahtlikult elamiskõlblikule pinnale, kui tal selleks avaneb võimalus.
Uus valitsus on tunnistanud ebaseaduslikuks baltisakslastele vara tagastamise, kuid riigi kuritegu sundüürnike seisuse tekitamises ei tunnistata. Jäeti mulje, et see on kohalike omavalitsuste ja linnade probleem. Peaminister Parts ei näinud riigi osa, vaid asetas rõhu kohalikele omavalitsustele.
Enne kui president, Riigikogu ja valitsus sundüürnike probleemi põhiseaduslike inimõiguste rikkumisena ei tunnista, kui riik ei heasta omandireformi käigus toime pandud kuritegu oma rahva vastu, senikaua on vanad võlad maksmata. Peaministri vastused jäid ilma konkreetse sõnumita, sest valitsus ei ole seda probleemi kuriteona teadvustanud.
Teine küsimuste teravik suunati haridusministrile. Temalt küsiti sundusliku usuõpetuse kohta koolides. Minister ütles, et kohustuslikku usuõpetust ei tule, kuid emakeele, ajaloo, kunsti, muusika ja ka reaalainetes puudutatakse ka usundeid.
Keegi ei kahtle, et haridus on investeering ja investeerida tuleb kvaliteeti. Ei tuleks koole likvideerida, vaid teha võimalikuks õpetamine väiksemates klassides. See oleks kvalitatiivne tõus õpetamises õpetajale ja omandamises õpilastele.
Sotsiaalministrilt küsiti Venemaa poolt represseeritute kompenseerimise ja emapalga kohta, kuid kahjuks jäid vastused ebakonkreetseks.
Tund Toompeal kadus linnulennul, aga see ongi koht, kus suured isad saaksid teada rahva arvamust. Eksperimendi mõttes võiks niisuguseid kordi rohkem olla, et rahvas oleks rohkem otsustaja, aga mitte passiivne pealtvaataja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)